Esialgu ei pannud ma neid eriti tähele, sest aeg-ajalt on ikka üksikuid erandeid, kes oma ebaviisaka käitumise või morni jutuga ilusat päeva rikuvad. Aga nüüd, kui erandid on muutumas reegliks ja ei möödu enam päeva ilma, et mõne ebaviisaka pensionäri pärast häbi ei peaks tundma, tahaks ma nende käest küsida: vanakesed, mis toimub?!
Seisin eile turul maasikajärjekorras, väike püsimatu plikatirts käekõrval, kõik ootasid viisakalt oma järge, kui leti äärde saabus kaunis hallipäine daam. Uudistas sorte ja hindasid, nagu kõik enne järjekorda minekut, et soov oleks õigel hetkel müüjale varnast võtta. Edasi kasutas tädi aga klassikalist petunippi. Jäädes leti äärde pikemalt aega veetma, sai ta minu ees seisva tädikese ja müüjaga jutu peale ja kui kätte jõudis minu ostuhetk, nihverdas hallipäine daam end täiesti ilmsüütu näoga just lahkunud tädikese asemele ja teatas lahkel häälel: "Mulle palun pool kilo "Polkat"." Vaatasin enda taha, kus oli umbes 10 inimest ootel - ei olnud mingit kahtlustki, et äkki proua ei pannud tähele, et trügis vahele. Kindlasti pani ja olles järjekorras ainuke noor inimene, olen veendunud, et ta valis välja just minu, sest teised omasugused oleks vastu hakanud, aga mina, noor inimene, pean viisakalt vanemale õiguse jätma. Ja seda ma tegin, sest teiste ebaviisakusele ei pea samaga vastama.
Kes mul aga kõige rohkem harja punaseks ajavad, on sõiduteed ületavad vanainimesed, sest millegi pärast arvavad nad, et neil on teatud ikka jõudes õigus astuda auto ette just seal, kus neil parajasti isu tuleb. Olen nii mitmegi vanuri pärast peaaegu liiklusõnnetuse põhjustanud, kui ootamatult teele astuva vanainimese tõttu pidurdades on tagumised autod sunnitud sama tegema. Õnneks ei ole siiani keegi veel sisse sõitnud, kuid väga nappe pääsemisi on olnud rohkem kui üks. Ja oh seda häda, kui julged siis signaali lasta! See sama vanake, kes just vaevaliselt teed ületas, muutub äkitselt väga sõjakaks ning jaksu sind ja kogu sinna juurde kuuluvat noorsugu sõimata on rohkem, kui oskasid uneski näha.
Samasugune sõjakus ilmneb ühistranspordis, kus muidu hädised ja vaevaliselt liikuvad vanurid näitavad üles tippsportlase südikust oma istekoha eest võideldes. Uskumatu, kui kiiresti nad tegelikult liiguvad, kui selleks vajadust on! Isegi rasedus ei ole piisav argument, et ka noorel naisel oleks õigus istekohale. Ei, kui sul on vanust alla 60 eluaasta, hoia eemale, sest pikalt elatud elu annab õiguse kõigeks, ka ebaviisakaks ja häbiväärseks käitumiseks.
Mul on tõsiselt kahju, et Eestis on kurja vanuri sündroom üha levinum ning rõõmsameelset ning lahket vanainimese pilku näeb haruharva. Ma ei tea, mis neid vanureid nii tigedaks teeb, aga olgu põhjus, milline tahes – on äärmiselt mannetu oma vanust kuritarvitada ja kanda loosungit "Üle kuuekümnestele on kõik lubatud!".
Et siis noorsugu on hukas, jah? Enne kui te, kallid pensionärid, veel ühe sellise sapise märkuse teete, vaadake palun enda või oma eakaaslaste käitumist, sest mulle tundub küll, et mina, noor inimene, saan täpselt sama öelda teie kohta! Keda meie, noored, siis peaksime järgima, kui teie, vanemad ja targemad, oma käitumisega head eeskuju ei paku?
Lugupidamine saavutatakse vastastikku – austage teie meid ja meie vastame samaga. Kui olete tähelepanelikud, siis näete, et teeme seda niigi, isegi teie ebaviisakast käitumisest olenemata.
