Vanatüdrukud on hea teema – alati on kõigil selle kohta midagi öelda. Kellelgi on ikka mõni tuttav "kibestunud vanatüdruk" või "tüüpiline vanatüdruk" vmt. Kui mõni tuttav on juba aastaid mehi vahetanud või pole neid isegi vahetanud, on vaid kaugelt jälginud, on lähedased kiired järeldusi tegema, et "hakkab kujunema depressiivne vanatüdruk, kes enda sappi välja pillub".
Need üksikud naised aga hakkavad siis tegema nägu, nagu neil oleks palju suhtekogemusi ning võib-olla ka lugusid välja mõtlema, ilustama, täiendama, et tuttavatele näidata, et nad pole mingid äpud. Tõde jääb tavaliselt tagaplaanile.
Vanatüdrukuks olemine on justkui häbiasi. Kui oled üksi (sealjuures ka tark, haritud, tore ja ilus), tekib lähedastel küsimus – mis küll lahti on? Miks tal ei ole kaaslast, mis tal ometi viga on?
Kui on tegemist moodsa üliaktiivse vanatüdrukuga, kelle õhtud ning nädalavahetused on üritusi-kohtumisi täis pikitud, jääb ka kõrvaltvaatajale mulje, et tüdruk on õnnelik ja rahul – tegevust ju jagub! Selge on aga see, et on leitud palju asendustegevust, mis paarisuhteharrastajaile võib kauge ja mõttetu näida. Kuid kas see ikka ongi nii halb?
Tüüpiline on arvamus, et vanatüdrukud on kontingent, kes mehi vihkavad, sest pole kunagi elus korralikult "saanud" ja ei tahagi, sest nad on frigiidsed ega soovi meest üldse. Mina usun aga, et need n-ö vanatüdrukud on ise omale sellise elu valinud - teadlikult. Sest vanarahvatarkus "parem aus vanatüdruk kui kehva mehe naine" on ükskord ometi võimutsema pääsenud.
Tsiteerides oma tuttavat "vanatüdrukut": "Meest mehe pärast pole mõtet ka pidada." See tähendab, et ei lepita pooliku variandiga. Ei lepita kehva mehega. Ei tehta mööndusi. Ei alandata ennast ning oma veendumusi vaid seepärast, et mees oleks olemas. Kui pole head meest võtta, ei hakata ka kehvaga jändama. Ei raisata ennast näiteks teise naise mehele, vanale, kuid rikkale mehele või muul moel lootusetule kandidaadile. Ei lasta teha endale last mõnel suvalisel jorsil. Ei tõmmata ringi, et aga elu eest (seksuaal)kogemusi saada. Parem auga vanatüdruk kui häbiga naine – ütles vanasõna sellise naise kohta.
Kallid vanatüdrukud. Jagage oma kogemusi, palun. Miks te olete üksi? Samuti huvitaks nende naiste kogemus, kes on paarisuhtes "mööndustega" – st, on küll mees, aga tulevikku suhtel ei näe – on mees mehe pärast. Rääkige, mis on parem – kas olla aus vanatüdruk või kehva mehe naine?
