Mulle tundub, et Chanel Iman teeb oma tööd aina oskuslikumalt. Julgen öelda isegi, et iseenesest nii see ju ongi. Minu ettekujutus eduka modelli põhijoontest kõigub kahe tähtsa omaduse vahel: omapära ning mitmekülgsus. Abbey Lee on isikupärane - ta veab oma boheemlaslikult vaba meele ühelt fotosessioonilt teisele, jalas McQueeni killerid ja relvaks suured mandlikujulised sinised silmad, mis on pärit justkui mõnest Jaapani manga koomiksiseeria tegelaselt. Tema kõrvale selles listis võiksin paigutada ka Lara Stone’i, Freja Beha Erichseni ning Bambi otseloomulikult ka. Mitmekülgseks pean jällegi näiteks Karlie Klossi, kes oma üsna ordinaarse näolapiga suudab ümber kehastuda vene matrjoskast sürreaalse kunstimaailma õudustegelaseks. Olles originaalne ning emotsiooni esile toov ka 60, 70 - ja 80′ndate eluolu peegeldavates moeseeriates. Chanel oskab minu silmis mõlemat tegurit vöga osvalt ära kasutada. Õigemini neid omavahel meisterlikult toimima panna. Or what?