Enam ei ole kinkide saamisel tähtis ainult paki sisu, vaid loeb ka see, kui originaalne on oldud kingi pakkimisel. Siis mõtlesingi, et võiks sel aastal rohkem rõhku panna ka kinkide pakkimisele ning mõelda välja midagi uut. Näiteks :

Tihti tekib olukordi, kus lihtsalt soov endale midagi uut osta ajab hulluks, kuid raha on otsas. Probleemiks ei olegi tavaliselt see, et pole tõesti midagi selga panna, vaid riided/aksesuaarid on lihtsalt oma uudsuse kaotanud. Kindlasti teate seda tunnet, kui sulle tehakse kompliment mõne uue hilbu kohta, mille kuskilt poest kalli hinna või allahindluse läbi soetasid. Aga miks alati osta midagi kuskilt tavapärasest poest nagu Zara või Promod, kui on võimalus kiigata ka second hand kauplustesse, kus hinnad odavad ning võimalus, et kellelgi sama hilp seljas, on väike. Ise olen leidnud endale tõsiselt šeff‘e asju, mida kandes on täpselt samasugune tunne nagu oleksin selle ostnud ükskõik millisest poest.

Second Hand‘idest ei pruugi alati saada kantud asju, vaid hästi otsides võid leida kasvõi veel sildiga Guessi t-särgi. Minu lemmikuteks jäävad siiski kapsikud, millest mu kapp lausa kubiseb - siis on alati võimalus valida. Alles veidi aega tagasi soetasin endale Espriti beežikas-pruuni kampsuni, kus tumedam värv läheb heledale üle(seda on näha paljudes talve & kevade kollektsioonides).

Kui sead sammud kaltsukate poole, mõtled kindlasti kõigepealt riietele, mida sealt soetada, kuid mõndades poekestes leidub ka näiteks ehteid(rääkimata käekottidest/kingadest, mida leidub peaaegu igas korralikus second hand‘is). Pärlid, prossid, sõrmused… - mida soovid? Loomulikult ei pea riietuma täielikult second hand‘i. H&M‘i kleit sobib hästi mõne kaltsukast soetatud lisandiga. Lihtsalt võta mõni sõbranna/sõber kaasa ning minge ühele korralikule kaltsukatuurile.

Täna kehalise tundi jalutades kuulis mu sõbranna, kuidas umbes teise-kolmanda klassi tüdruk rääkis teemal, et kummas šokolaadis on rohkem kaloreid, kas piimašokolaadis või tumedas šokolaadis. See pani mind mõtlema, et mida on inimesed üksteisele teinud. Modellid ning staarid on muutnud ilunormid väga kitsaks. Ühel cool’il inimesel peab olema supervormis keha, stiilitunnetus ja rohkelt sõpru. Keegi ei küsi, kas need “sõbrad” on ikka tõesti SÕBRAD, peaasi, et sul on palju tutvusi. Mõistusest pole mõtet rääkidagi. Ilumaailmas on mõistus olematu mõiste, millest keegi ei hooli. Alles eile lugesin, et Ameerika staar oli mingis telesaates pakkunud, et Euroopa on riik ja Prantsusmaa selle osa. Suhteliselt kahtlane või mis?

Vaadates reklaame, meeldib kõigile ju siiski otsida neid säravaid ja ilusaid. Kui modellil on mõni viga näiteks näos, siis see eemaldatakse photoshopiga või kui Christina Aguilera käsivars tundub veidi laiem, siis tehakse see sekundiga täpselt selliseks, nagu kõigil kaanetüdrukutel. See paneb mõtlema, et milline näeb siis välja tõeline Gemma Ward või Jessica Alba?

Praegu levib ka minu tuttavate hulgas tervisliku toitumise hullus, kus süüakse terve nädal ainult ühte värvi puu-ja juurvilju ning sooja lõunasöögi asemel otsustatakse õuna kasuks. Mõnel neist on eesmärgid, aga mõned lähevad lihtsalt hullusega kaasa. Ülejäänutel jääb lihtsalt üle vaadata, kuidas mõni sõbranna muutub kondikubuks.

Võtke end kokku, sest kuttidele ju meeldib, kui on midagi ka katsuda! Ka avara dekolteega pluusid/kleidid näevad seljas paremad välja.