Clogs
Ma mäletan, kuidas ma väiksena leidsin kapist vanad kotad ja kui olin need jalga pistnud, andsin endale lubaduse, et ei võta neid enam kunagi jalast. Ei, need ei olnud mugavad ja ilusad, aga ma lihtsalt olin näinud neid pildiraamatus Tuhkatriinu jalas ja kes siis ei tahaks olla see vaene tüdruk, kes hiljem oma printsiga minema ratsutab ning elab õnnelikult elu lõpuni? Loomulikult ma võtsin nad päris kiiresti jalast, kuna teisi nii ebamugavaid jalanõusid ei ole rohkem olemas.
Siit tulebki mu küsimus - miks nad moes on? Minu jaoks on tegemist jalanõudega, mis peaksidki maakoju esiku nurka ilutsema jääma, sest mujale nad ju lihtsalt ei sobi. Ei kujuta ette, et jalutaksin nendega vanalinna munakivi tänavatel või kaubanduskeskuses trendikate hilpude vahel. Kotad jäägu maasikapeenarde vahele jalutamiseks!
Pildid : celine.com ; gettyimages
20.02.2010 kell 1:53 pm
Peab tunnistama, et mulle miskipärast puukotad meeldivad ja tekitavad erilisi tundeid. On eluaeg meeldinud. Miks — ei tea.. Nii kesklinnas ja kaubanduskeskustes kui ka maasikapõllul. Nad on üldiselt kuidagi sellised nunnud, lapselikud, vallatud, vabameelsed, sõbralikud
Kannan ise ka vahel puukottasid (olen meesterahvas) ja olen neid abikaasale valinud. Platvormi kõrgust oleme küll püüdnud piiratuna hoida ja vanalinna munakividel kottamine on ka tuttav väljakutse 
22.02.2010 kell 8:31 pm
maasikal on oma peenar kohe?