Rahvas on elevil. Adrenaliinilakse tuleb siit ja sealtpoolt. Iseasi, millest keegi vaimustatud on. Kui töö-ja eraelulised asjad kõrvale jätta, siis on minu meeli erksana hoidnud viimastel päevadel naiseks olemise, stereotüüpide ja seksuaalse identiteedi teemad. Ma ei tea, kuidas Sinuga lood on, aga mina olen suhteliselt rahul, et elus on rohkem värve kui must ja valge. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi. Ja inimõigustest lähtuvalt on õigus meil ka oma arvamus välja öelda. Loodetavasti ilma üksteist solvamata ega maha tegemata. Kuna hetkel on päevakajalisem kui varem seksuaalse orientatsiooni teema, siis on loogiline, et sellest kõneletakse ja sellele mõeldakse rohkem kui tavaliselt. Mõne inimese jaoks polegi see mingi teema, sest seksuaalsus on lihtsalt olemas, ilma sellele mõtlemata ja analüüsimata. Ja võimalik, et sellisel juhul ei loksuta inimest ka teiste seksuaalsus ega meediakära, mis selle teema päevakajaliseks muudab. Kui aga lähtuda sellest, et meie ühiskonnas on veel liiga palju kitsarinnalisust ja suutmatust näha oma ninaotsast kaugemale, siis on vaja ka rääkida meie erinevustest. Ka erinevast seksuaalsest orientatsioonist.  Lõppkokkuvõttes polegi see vaid ju seksuaalse suundumuse teema vaid üldine tolerantsuse levitamine-arendamine. Kui rääkida konkreetselt just seksuaalse identiteedi kujunemisest, siis polegi see kõigile nii loomulik ja ühenäoline teema. Inimene, kes on veendunud, et ta on näiteks 100% hetero, võib ennast ühtäkki leida suudlemas teise samasoolisega. Kas ta peaks nüüd kahtlema oma orientatsioonis? Kui kahtlekski, siis ka see on väga ok, kuid seksuaalset orientatsiooni ei määragi niivõrd “tegemine” kui tunded ja vajadused. Meil on õigus kahelda ja otsida, sest vaid siis on võimalik saada aru, kes me tegelikult oleme ja seejärel on võimalik õppida ka ennast armastama just sellisena nagu me oleme. Seksuaalne identiteet pole vägisi tekitatud moeasi, vaid kujunemine ja areng. Seksuaalsus on tunne ja olemine. Mulle meeldivad naised, sest nad on ilusad ja intrigeerivad. Ma armastan neid, aga ma ei tunne vajadust nendega romantilisi tundeid ja füüsilist kirge jagada. See on minu olemine. See, mida sina tunned või vajad, ongi Sinu enda asi. Ainult kurb on see, et inimesed leiavad õiguse öelda teisele inimesele, kuidas ta peaks oma elu elama, kellega peaksid nad magama ja keda armastama. Selles suhtes on kasulik vahel veidi oma peas ja hinges tuhnida, et aru saada, kas sulle meeldiks, kui keegi hakkaks tegema sulle ettekirjutusi, kuidas olla, mõelda ja elada. Kuigi olgem ausad, enamikel meist on tegelikult suhteliselt ükskõik teistest inimestest, nende eelistustest ja arvamustest. Ja nad isegi ei viitsi hakata jahuma teemal, kas “kõik inimesed peaksid olema sinised, kui võib olla ka kollane”. Ükskõiksusel pole eriti hea kõla, kuid kohati on see tervislikum kui mõttetu raiumine ja jahumine teemal, et “need, kes pole minusugused, on tulnukad”…saa suureks ometi. Ava silmad ja näe värve. Siis on võimalik ka ennast sõbralikuma pilguga peeglist vaadata.