Eestis teadaolevalt ainuke

Sügise hakul tegime juttu Eesti ainukese vegan-meigikunstniku Sevil Šukjurovaga. Sevil pajatas oma kogemustest veganmeigitoodete otsingul, oma päritolust ja avas vegankosmeetika maailma tausta.

Sevil meikimas Allikas Sevil Šukjurova Eestis teadaolevalt ainuke

Fotod: Erakogu

Kuidas kirjeldad oma igapäevaelu, millega sa tegeled?

Töötan igapäevaselt jumestajana ja Sushi Plazas turundusjuhina, kus olen päris palju saanud veganlust sisse tuua. Näiteks sain Sandra Sentjuriniga kokkuleppele ja nüüdsest on Sushi Plaza kõik koogid taimsed ja igal teisipäeval on vegan-päevapakkumine. Restorani tuleb ka loomadele annetamise kast. Kuna Sushi Plaza on väga avatud veganlusele ja toetab seda elustiili, on mul väga hea meel seal töötada ja anda sel moel kohale lisaväärtust.

Vegankogukond tunnebki sind ju eelkõige meigikunstnikuna. Kuidas selleni jõudsid?

See on mind juba pikka aega huvitanud, aga võtsin ette ja läksin ühel hetkel jumestuskursusele. Kuna olen vegan, mõtlesin, et ei saa kasutada loomade peal katsetatud või loomsete koostisosadega tooteid. Alguses oligi kõige raskem tooteid kokku saada. Mõtlesin ka, et kergem oleks ju osta lihtsalt see, mis leti peal on. Siis võttis minuga ühendust ajakiri Vegan, kus hakkasin veganmeigi rubriiki tegema, sellest tulenevalt ka ajakirja jaoks uusi vegantooteid otsima ja nii neid kogunes. Nüüd ongi juba kaks aastat täis ja lihtsam veganjumestajana tegutseda.

Sevil oma jumestusega allikas Sevil šukjurova 1024x900 Eestis teadaolevalt ainuke

On sul jumestajana suur kliendibaas? Veganid pöörduvad tõenäolisemalt sinu poole, aga kuidas on lood mitteveganitest klientidega?

Kusjuures minu klientidest ongi enamik hoopis mitteveganid. Paljud tulevad minu juurde lihtsalt kui jumestaja juurde, aga mul on alati võimalus tutvustada enda kliendile, mis on vegan jumestustoode ja mis tegelikult toimub suletud uste taga loomkatselaborites. Paljud näiteks arvavad, et katsetatakse ainult rottide peal, aga kui neile öelda, et tegelikult tehakse julmi eksperimente ka kasside ja koertega, paneb see inimest rohkem mõtlema ja vastavaid valikuid langetama.

Milline on olukord eesti vegankosmeetika turul?

Kahe aastaga on väga palju muutunud, valik on oluliselt suurem. Alguses oli keerulisem, kuna tootevalik oli niivõrd väike ja palju tuli välismaalt tellida. Pidin nullist alustama, Eestis polnud mitmeid brände saada. Tellisin põhiliselt Londonist. Nüüd saan neid tooteid, mida muidu välismaalt tellisin, ka Eestist osta, kuid muidugi kallima hinnaga, mistõttu eelistan vahel siiani välismaalt tellida. Sama nagu toiduga: kolm aastat tagasi meil ei olnud veel sellist valikut nagu praegu. Ma olen väga õnnelik, kui avastan uue vegantoote. Tore on, et paljud cruelty-free („julmusevaba” ehk loomkatsetamata) brändid on teinud ka vegantoodete nimekirja. Näiteks NYX Cosmetics on mõistnud, et vegantoodete järele on suur nõudlus ning teeb nüüd rohkem vegantooteid ja paneb nendest ka nimekirjad üles.

Millised on sinu enda lemmikbrändid?

Mulle meeldivad kõige rohkem Jeffree Star’i tooted: neid on suur valik hea hinnaga tooteid, mis sobivad ka tavakasutajale. Samuti juba mainitud NYX Cosmetics, mida müüakse nüüd Eestiski, nagu ka Urban Decay’d. Ka neil on väga hea eraldi nimekiri vegantoodetest. Brändid teevad valiku ja ostlemise inimestele lihtsamaks, kui näitavad tooteid oma kodulehel. Väga äge bränd on Makeup Revolution, kellel on palju huvitavaid vegantooteid.  Palju on juurde tulnud ka jumestusblogijaid, kes räägivad oma blogides ja Youtube’is vegantoodetest. Ma ise ei ole jõudnud veel seda blogi ette võtta, aga…

Aga sotsiaalmeedias toimetad sa küll.

Jaa, mind leiab Instagramis ja Facebook’is, seal ma tegutsen ikka ning jagan oma töid ja soovitusi.

Kas sulle meenub mingeid vahvaid seiku või juhtumisi jumestajatööst?

Vahel on inimestel kujunenud veidraid arvamusi veganmeigist. Kord küsiti minult raadiointervjuus, kas veganmeiki saab samamoodi maha pesta nagu tavalist meiki. Võib-olla arvatakse, et teen huuled peediga kokku ja jumestuskreemi asemel kasutan püreesuppi (naerab).

Telliskivi Loomelinnakus oli suve lõpul näituse Erilised tavalised eestimaalased” raames üleval ka sinu foto. Räägi meile oma päritolust ja oma pere tulekust Eestisse.

Mina oma väikse õe ja vennaga sündisin Eestis, aga minu vanemad on pärit Aserbaidžaanist. Minu isa elas juba siin, kui ta kohtus mu emaga. Nad abiellusid Aserbaidžaanis ning tulid seejärel Eestisse elama ja on siin nüüdseks elanud juba 30 aastat. Mu lapsepõlv oli üpris traditsiooniline: lammas oli köiega puu küljes ja kui oli pidu, siis lõigati kõri läbi ja tehti šašlõkki. Asebaidžaani kultuuris ja köögis on liha väga olulisel kohal. Aga vanuse ja seisukoha muutumisega hakkasin veganiks.

Kuidas su pere, kel ongi selline kulinaaria- ja kultuuritaust, suhtub sinu veganlusse ja valikutesse?

Isa on mul ikka tüüpiline aserbaidžaan, sööb liha. Ema aga tarbib väga vähe liha ja saab veganlusest hästi aru, tema on ajaga kaasas käinud. Väike õde mul ka liha ei söö, vend aga küll, ta vahel sööb ikka Hesburgeri burgereid. Õnneks pere mõistab.

Kui tihti sa perega Aserbaidžaanis käid?

Ma ei ole viimased 25 aastat seal üldse käinud. Ma olin kolmeaastane, kui viimati käisin, ja see reis tuleb ette võtta. Mul elab seal ka palju sugulasi, kellele külla minna.

Kui palju sa üldse tunned Aserbaidžaaniga sidet, arvestades, et sa oled Eestis sündinud, selles kultuuris ja ühiskonnas elanud?

Ma sain Eesti kodakondsuse alles paar aastat tagasi. Sünniga ma seda ei saanud, kuna mu mõlemad vanemad on aserbaidžaanlased. Väiksemana ma selle kultuuri ja maa vastu nii suurt huvi ei tundnud, aga hiljem hakkasin rohkem oma juurtest ja päritolust huvituma ja neid uurima. Kuna Aserbaidžaanis olid ühiskondlikud reeglid mu lapsepõlves teistsugused, naistel oli näiteks vähem õigusi , tõukas see mind veidi eemale. Nüüd on seal olukord leebem ja naiste õigused paremini kaitstud.

Milline on sinu arvates suurim erinevus eestlaste ja aserbaidžaanlaste vahel?

Eks inimesed on seal rõõmsamad ja avatumad. Ükskõik, kui vähe neil ka raha poleks, kui on tegu sünnipäeva või pulmadega, korraldatakse oma sugulastele-sõpradele vägevaid pidusid. Perekondlikud sündmused on nende jaoks tähtsad, pered hoiavad rohkem kokku. Kuna suured pered on tihti koos, on seal ka traditsioone rohkem. Eestis on veidi teisiti. Kui ma siin kooli läksin, siis mõned inimesed ütlesid, et minuga on kuidagi kergem läbi saada ja rääkida, et ma olevat avatum – võib-olla see tulebki mu juurtest.

Kas sinu puhul tuli esmalt toitumine ja veganelustiil ning seejärel veganjumestus?

Jah, ma jõudsin veganluseni toitumise kaudu ja siis, kuna olin juba ise vegan ja teadlikum, ei saanud ega tahtnud ma kasutada tavalisi jumestustooteid. See oleks kahepalgeline, kui läheksin suvalisi tooteid ostma. Annan endast nii palju, kui saan, et järgida veganelustiili – keegi ei ole täiuslik.

Kui palju on sinu hinnangul üle maailma vegantoodetega töötavaid jumestajaid?

Eestis olen teadaolevalt ainuke. Palju tegijaid on USA-s, sealhulgas youtuber’eid. Välismaal on veganilusalonge, meil Eestis on üks bränd ja ilutuba Murueit ja Tütred, kus tehakse protseduure ainult vegantoodetega. Ma ise läksin just õppima juurde kergemaid massaaže, pediküüri, maniküüri, keha- ja näohooldusi, sest mu eesmärk pikemas perspektiivis on avada oma veganilusalong erinevate teenustega. Ainult jumestuse pakkumisest jääb salongi puhul aga väheks ja seetõttu läksingi end täiendama. Nii on mul rohkem oskusi ning seda, mida edasi anda ja pakkuda – ehk tulevikus ka oma veganilusalongis.

Lisa kommentaar