Eneseteadlikult kunstimaailmas

Inimestel on nii palju emotsioone, mida nad ei suuda väljendada. Kui Sa paned need tunded lõuendile, siis muutuvad need reaalseks. See on nagu muusika: keeruline kirjeldada, aga lihtne tunda ja jagada.

1DS 9701 Eneseteadlikult kunstimaailmas

Foto: Riina Varol

Kuigi Katrin Karu perekonnas on mitu põlvkonda kunstiga tegelenud ja ta ise alustas kunstiõpinguid juba algklassides, saab tema karjäärist vabakutselise maalikunstnikuna rääkida 2012.  aastast. See on olnud silmapaistev ja rahvusvaheline – Katrini suuremõõdulised ja ekspressiivsed maalid on leidnud oma koha erakogudes Saksamaal, Prantsusmaal, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides, Kuveitis ja loomulikult ka meie koduses Eestis.

2016. aastal avatud Hilton Tallinn Parki hotelli suurepärase idee kohaselt ilmestab hotelli ruume eestlastest kunstnike originaallooming. Katrinil oli võimalus panustada 41 suuremõõdulise teosega. Kunstniku enda jaoks on kõige rõõmustavam see, et tema looming on esindatud avalikes ruumides, kus kõigil on võimalik seda oma silmaga näha.

Omanäolise käekirjaga Katrin nõustus kõnelema oma kujunemisest kunstnikuks, tähelepanekutest ja väärtustest elus, inspiratsioonist ning muidugi ka Hiltoni projektist.

MA OLEN KUNSTNIK

Kuidas jõudsid Hiltoni maalideni ja mida selline väljakutse Sulle tähendas?

Hiltoni projekt oli huvitav, äärmiselt mõnus ja tore väljakutse. Varasemast rohkem tunnetasin oma õlgadel vastutust, suurt töömahtu ja tähtaegu. See protsess oli mõnevõrra teistsugune, kui olin seni teinud tellimustööde puhul, kus pind, maja või koht maali jaoks oli füüsiliselt olemas. Oma jooniselugemise oskused tuli tööle panna, sest samal ajal maja alles ehitati ja tehti sisekujundust. Suure objekti puhul peab arvestama ka erinevate tasandite pealt nähtavat nurka. Seda, et kõik kokku sobiks, mõjuks ühtse tervikuna. Samuti oli tavatu maalide suurus, pintslitõmbed ületasid käeulatuse. Arvestada tuli ka transpordi ja paigaldusega ning paljude muude teguritega. Võin täie kindlusega öelda, et sellest perioodist on mul ainult head tunded. Inimesed, kellega suhtlesin, olid toredad ja professionaalsed. Selline kogemus andis mulle kindlustunde, et võin olla oma loomingus vaba ja katsetada ning võtta vastu uusi põnevaid väljakutseid. Kindlasti olen ka ise järgmiste suuremate ühiskondlike projektide puhul professionaalsem. See oli suur ja oluline kogemus. Selgepiirilisus ja vabadus üheskoos.

Pargi värvid taustal Eneseteadlikult kunstimaailmas

Foto: Riina Varol

Olid üks kuuest kunstnikust, keda valiti Eestit esindama selle aasta märtsis Araabia Ühendemiraatides peetud Eesti kunstikuu raames. Millised tundeid ja mõtteid see kogemus tekitas?

Jah, see oli huvitav kuu. Eks erinevates kultuurides kohapeal elades ja kohalikega suheldes saab mõnusa pildi nii sellest maast kui ka kultuurist. See kuu kulmineerus näitusega, mille teemaks oli Araabias kogetud emotsioonid ja mõtted. Minu maalidesse tõi see sisse kuldse tooni. Selle kuumava tooni, mis vastandub Eesti talvele. Hiltoni lobby’sse tehtud maalid ongi sündinud Araabia-järgsest perioodist.

Oled õppinud nii kunsti kui ka reklaami. Kuidas Sa nende erialavalikuteni jõudsid?

Kunsti valimine ei olnud raske – see oli väga loomulik protsessi jätk, arvestades minu eelnevaid kunstiõpinguid juba algkooli minekust. Minu perekonnas on mitu põlvkonda kunstiga tegelenud. Reklaam tuli mu ellu juhuslikult, kui valisin lisaeriala ja sain sisse. Vahepeal tekkis maalimisse paus, kuid lõpuks tundus õige selle poole tagasi pöörduda.

Katrin on õppinud Viimsi lastekunstikoolis, osalenud kursustel EKAs ja jätkanud oma õpingud Tallinna ülikoolis (kunstiõpetuse erialal).

Kas reklaamialane haridus ja töökogemus on toetanud tegutsemist kunstimaailmas?

Otseselt mitte, pigem usun, et kõik elukogemused on minus põimunud ja vorminud mind selliseks, nagu ma olen. Tõenäoliselt peegeldub see ka minu praegustes tegevustes.

Maal kui kunstivorm – miks just selline valik, mis Sind selles väljendusvormis võlub?

Praegu meeldivad mulle suured voolavad vormid. Võib-olla homme teen juba midagi muud.

Mida soovitaksid neile, keda võlub kunstimaailm, kuid kes pelgavad sinna astuda näiteks kohati ebastabiilse sissetuleku tõttu?

Mina arvan, et küsimus ei ole erialavalikus. Pigem võiks mõelda, mida Sa hästi teed. Sellisel juhul ei pea ka kartma.

Mis on parim teadmine, mida sa koolist kaasa said?

Koolist? Äratundmine, et enda aega pole mõtet raisata koos teistega virisemisele ja suhtuda kellessegi üleolevalt. Pigem esitada endale igal hetkel küsimus: kas ma tõesti arvan nii nagu teised või julgen teha teisiti?

Kas Sa õpetad või soovid kunagi maalimist õpetada?

Mul oli üks õpilane, kellele õpetasin eelmisel aastal joonistamist, sisseastumiseksamiteks kunstiülikooli, aga ma ei tegele õpetamisega. Praegu ei leia ma selleks aega. Ma ka ei välista, et teen seda vanemas eas, sest arvan, et õpetada ma oskan. Olen seisukohal, et tehnilised oskused on kõige alus. Ilma selleta on keeruline oma isiksust ja käekirja väljendada.

ELU JA LOOMINE

Kes või mis Sind iga päev inspireerib? Mis paneb tegutsema?

See on mingi jõu tunne, mis tekib ilust, headusest, ilmast ja inimestest. Kirjeldamatu taju. Kindlasti ei pane mind tegutsema rusuv äng või viha või pudel veini. Hoopis vastupidi – pean olema n-ö puhas ja laetud, et suudaksin endast midagi väärtuslikku anda.

IMG 3880 Eneseteadlikult kunstimaailmas

Foto: Erakogu

Kas sulle on tuttavad hetked, kus ideid pole, aga tahaks midagi väga head teha? Mis sellisel hetkel motiveerib? Kuidas ennast käivitada, kui loomingus on justkui paus?

Mul ei ole senini ideede puudust tekkinud. Vahel võib küll esialgne mõte ebaõnnestuda. Sellisel juhul muudan olemasolevat või jätan selle pooleli ja võtan uue lõuendi. Aga alati jätan endale võimaluse ja arvestan sellega, et vahel võib töö minna aia taha. Kindlasti väldin olukorda, et peaksin andma välja töö, millega ma ise pole rahul. Ideed tulevad tegutsedes. Vahel on sisseelamiseks vähe aega, kui tuleb vahele uus projekt või pole mitu päeva võimalik tööd teha. Sellisel juhul katkeb eelmine mõte ja lõpetada pole võimalik.

Kas Sinu jaoks eksisteerib piir loomingulise tegevuse ja päris kunsti vahel? Kes on kunstnik või pole Sinu jaoks selle piiri tõmbamine oluline?

Ei ole oluline, minu pärast võivad inimesed ennast välja elada, kuidas soovivad. Kõik on hästi seni, kui neile endale meeldib, ja kui kellelegi veel meeldib, siis on samuti hästi. Minu jaoks pole tõesti oluline midagi või kedagi lahterdada. Samal ajal on kindlasti rohkem kandepinda nendel, kes omanäolised ja ajas ning muutumises vastupidavad või kes teevad midagi tehniliselt teistest paremini.

Millised teemad Sind puudutavad? Kas ühiskonnas toimuv mõjutab ka Sinu kunsti?

Ma ei ole ühiskonnakriitiline kunstnik, minu teemad jäävad isiksuse tasandile – üksikisiku tunded, liikumine ja tajud. Loomulikult mõjutab ühiskonnas toimuv mind ja ilmselt kaudselt ka minu kunstilist eneseväljendust. Siiski ei saa ma maalida, kui mind valdab väga ängistav ehk isegi ähvardav tunne. Seetõttu hoidun vahel ka uudiste kuulamisest.

Kas kunsti kaudu on võimalik maailma paremaks muuta?

Jah, ikka on. Iga väljaelatud tunne teeb sind ennast ilusamaks. Iga ilus või mõtteid tekitav emotsioon jällegi hoiab mõttetaset ühiskonnas üleval. Ma arvan, et kunsti peaks olema rohkem nii kodudes kui ka avalikus linnaruumis. See viib ühiskonna üldise mõttetasandi kõrgemale tasandile.

NAISE NÄOGA KUNST

Kas oled täheldanud teemade või detailide-sümbolite kordumist oma maalidel?

Minu maalides on korduvateks teemadeks inimkeha, eelkõige naise keha ja näoilmete kujutamine. Abstraktsete maalide puhul ilmselt ka kompositsiooni tajumine. Seda kõike võib nimetada minu käekirjaks.

Ka Sinu maalidel, mida avaldasid Abu Dhabi näitusel, on peategelasteks naised ja kõrb. Milles peitub Sinu arvates naiselikkus ja kas seda väärtustatakse piisavalt?

Naiselikkust väärtustatakse vägagi. Minu jaoks on naine voolujooneline, graatsiline, sisemiselt salapärane ja keeruline. Tihtilugu vastandlik – temas on esindatud nii õrnus kui ka jõud. Minu maalides on samuti esindatud mõlemad pooled nii temaatiliselt kui ka väljendusvormiliselt. Naine on sageli minu maalimise inspiratsiooniks ja objektiks. Siiski jätan vaatajale ruumi ise mõelda ega soovi talle ette öelda, mida ma täpselt ühte või teist tööd tehes mõtlesin.

1DS 9946 Edit Eneseteadlikult kunstimaailmas

Foto: Riina Varol

Portreemaal – kas seal on olulisem tehniline osavus või suutlikkus inimest näha?

Vaja läheb mõlemat. Portreemaali juures ongi need väga olulised oskused. Hindan ka enda puhul neid peamisteks tugevusteks maali alal. Portreekunst on täiesti eraldi kunstiharu, milles on oma loogika. Ja suutlikkus näha on anne – mingi tasemeni on see õpitav nagu laulminegi, aga muusikaline kuulmine on loomupärane võimekus ja nii on seda ka võime päriselt näha. Minu eriala ülikoolis oli kunstiõpetus ja joonestamine. Olen viis aastat õppinud joonestamist. Meie kursuse 30 inimesest oli mõni üksik, kes suutis pinnalaotuses näha kujundit, kuigi õpetus oli kõigil sama. Mängus oli anne märgata detaile ja suutlikkus panna need suhestuma kõrvalolevaga.

Milline on Sinu senine lemmikmaal ja miks? Võib-olla oled Sa alles teel selle maalini?

Iga tehtud töö on mulle armas. Maal nimega „Baleriin” on ehk senini olnud aga kõige rohkem küsitud maal. Ma ise küll loodan ikka, et üht teist head on veel tulemas.

Allolevast galeriist on näha Katrini maale.

Millised on Sinu eesmärgid kunstimaailmas? Kas Sinu jaoks on olemas n-ö peaeesmärk, kuhu oma tegevusega tahad jõuda, või usaldad pigem kulgemist?

Proovin kulgeda ja mitte elule kätt ette panna. Peaeesmärk on rahulolu, hea tunne tehtust.

AVATUS ELUS JA KUNSTIS

Millistest väärtustest ja põhimõtetest oma elus lähtud? Mis on sulle oluline?

Peamine eludeviis on olla avatud – pigem esitan endale iga mõtte peale küsimuse: miks mitte? Usun, et selline suhtumine on mind elus edasi viinud. Kindlasti on vahepeal vaja saadud

infot omaette olles veidi seedida ja seejärel astuda järgmine samm. Üldiselt hoidun ka teiste kritiseerimisest, kõigil on põhjus millegi tegemiseks. Olen pigem andestav. Elus on väga palju erinevaid toone, sealhulgas ka halle toone, mida me esmapilgul ei pruugigi kohe näha. Värvidest rääkides on üheks olulisemaks deviisiks, et elus peab olema värvi ja ei pea ootama, et keegi seda pakuks. Vaja on ise tegutseda.

Mida naudid? Millised tegevused on sinu jaoks mõnusateks väljakutseteks?

Naudin protsessi. Naudin seda tunnet, kui ideed hakkavad voolama. Kõige nauditavam on maalimise juures kirgastumise hetk, kui tajun, mis sellest maalist tulema hakkab, rahuolu ja teadmine, et sellest tuleb midagi head. Kõige olulisem on eneseväljendamise, väljasaamise tunne. Kui kellelegi mu töö veel meeldib, siis on see lisarõõm. Sisemist rõõmu ei saa keegi ära võtta. Mõnusaid väljakutseid on igal sammul – uued tellimustööd ja näitused. Halva energiaga väljakutsed jätan kõrvale. Tunnen, kui asi pole minu jaoks õige.

Mida teed vabal ajal?

Sellest tuleb pikk nimekiri… Prioriteet on kindlasti perekond ja inimesed minu ümber. Minu suur kirg on head joogid: konjak, šampanja, vein.  Tegelen selle kirega iga päev.  Olen Eesti Naiste Konjakiklubi asutaja- ja juhatuse liige, samuti esindan Cossy šampanjamaja Eestis. Seega teen vahel ka esitlusi ja alustasin oktoobrist õppimist Sommeljeede Erakoolis. Mulle meeldib käia kontsertidel, näitustel ja sõpradel külas. Samuti naudin reisimist, looduses või vanalinnas niisama jalutamist, pildistan ja kogun mõtteid. Tegelikult on kogu aeg ajast puudus, sest kõike, mida teha tahaks, ei jõua lihtsalt.

Kas sinu peres on ka tulevasi kunstnikke või innustab neid miski muu?

Praegu on veel vara öelda, kas poegadel on soov kunstnikuna tegutseda või mitte. Eks ühtepidi on kunstnik vaba hing ja oma aja peremees, kuid teistpidi on loov töö siiski pisut ka isekas, sest vahel mitu nädalat kestvatel tööperioodidel lülitad kõik muud mõtted välja. Ma ei tea (veel), kas on hea soovitada oma poegadele sellist tööd.

Kas sul on praegu käsil või tulemas mõni põnev projekt, mida tahaksid lugejatega jagada?

Terve hulk põnevaid tellimusi on ootel ja tegevuses, aga täpsemalt rääkida on veel vara. Ma olen natuke ebausklik, et kui palju räägid, siis võib juhtuda, et see ei toimugi. Järgmisel aastal on mõttes näitus teha.

Katrini tööde ja tegemistega on võimalik ennast kursis hoida http://www.katrinkaru.com/

Lisa kommentaar