Kui talve selgroog on murtud ja sisemine kell hakkab lugema aega päikeselise kevade tulekuni, on organism kõige nõrgem ning vastuvõtlikum erinevatele haigustele. Talvel on ju vitamiinide hankimine raskendatud, sest toitumine on palju ühekülgsem kui suvisel marja- ning köögiviljade rohkel ajal. Aga kuna just igapäevatoit on peamine vitamiiniallikas, väärib see hetkel erilist tähelepanu, sest nii lühi- kui pikaajaline vitamiinipuudus on organismile kahjulik, mõnel juhul suisa eluohtlik.
Vitamiinide osalise või ajutise defitsiidi korral tekib hüpovitaminoos. Haigusnähud on üldisemat laadi: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jne.
Vitamiinipuudust põhjustavad:
• toiduainete defitsiit (nälgimine) ja tasakaalustamata ühekülgne toit, toiduainete vale töötlustehnoloogia, imendumishäired (alkoholism);
• organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine - näiteks mõjutavad sapphapete vähesust põhjustavad haigused rasvlahustuvate vitamiinide imendumist; maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine ning vitamiin A biosüntees vastavast provitamiinist; soole mikrofloora kahjustused antibiootikumide poolt pidurdavad mikroorganismide teostatavat vitamiinide sünteesi; ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, näiteks mitmed tuberkuloosivastased ravimid tingivad B-grupi vitamiinide kõrgenenud vajaduse;
• füsioloogilised iseärasused: osade vitamiinide kõrgenenud vajadus avaldub väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel.
A-vitamiin
A-vitamiini vähesus toidus nõrgendab organismi vastupanuvõimet nakkustele ja silmade kohanemisvõimet valguse muutusega (kanapimedus), pidurdab kasvu, langeb kehakaal ja tekivad häired seksuaalelus.
A-vitamiini leidub rohkelt kalamaksaõlis ja maksas. Taimsed toidud sisaldavad karotiini, millest organism toodab A-vitamiini. Päevaks vajaliku A-vitamiini koguse saamiseks peaksime iga päev sööma vähemalt 100 g karotiinirikkaid köögivilju ja maitsetaimi või 400 g erinevaid köögivilju. Karotiinirikkad on näiteks porgand, spargel, petersell, till, seller, koriander, spinat ja basiilik. Lisaks saab A-vitamiini munast, võist, piimast jne.
Kasulikud A-vitamiini päevased kogused on naistel 0,75 – 0,85 mg ja meestel 0,8 – 1,1 mg. 
