Kaitse oma nahka päikese eest!

Naha tervis on paljuski meie endi kätes. Igapäevaselt naha eest hoolitsedes hoiame seda kauem nooruslikuna, õigesti tegutsedes saame aga vähendada riski haigestuda tõsistesse nahahaigustesse. Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoveneroloogi Pille Konno räägib, kuidas oleks õige suvisel ajal oma naha eest hoolitseda ja mida tuleks hooldustoodete valikul silmas pidada.

Pille Konno Kaitse oma nahka päikese eest!

Fotol Pille Konno

Kuidas mõjutab päike meie näonahka ja mille poolest erineb see ülejäänud kehast?

Päike on mõjuvõimas ning soojemates piirkondades, kus inimesed rohkem suvemõnusid saavad nautida ja päikesega kokku puutuvad, kahjustub nahk enim. Seevastu säilib seal, kus päikesega kokkupuudet vähem, nahk kauem nooremana. Päike käivitab fotovananemise protsessi. Igaüks võib enda nahal märgata, et nahastruktuur on päikesele avatud kehapiirkondades (näol, käsivartel) erinev päikese eest varjatud piirkondadest. Näonahk kahjustub kiiremini just seetõttu, et nägu pole tavaliselt kaetud ja ka talvisel ajal on meie näonahk päikesekiirguse meelevallas. Talvel aga ei tule ehk selle pealegi, et nahk vajaks kaitset.

Oluline on eristada nö sisemist ehk geneetilist vananemist ja välist ehk fotovananemist. Geneetiline vananemine on loomulik naha vananemisprotsess ja selle tempo on inimestel erinev. Välistest faktoritest avaldavad naha vananemisele enim mõju päike ja suitsetamine. UV-kiirguse (UVK) kahjulik mõju on olulisem heledanahalistel inimestel, sest nende nahk kahjustub enim. Vananemise põhjuseks peetakse aga UVK toimel toimud rakkude DNA kahjustust, misjärel tekivad vabad radikaalid. Nahas toimub kollageeni ja elastsete kiudude kahjustumine. UVB-kiired jõuavad naha pindmistesse kihtidesse ja tekitavad päikesepõletust, UVA-kiired jõuavad aga naha sügavamatesse kihtidesse ehk dermisesse ning on peamiselt süüdi nahavananemises ja fotokahjustuse tekkes.

Naha vananemisel aeglustub epidermise ehk naha pealmise kihi rakkude uuenemine. Kui noores nahas jõuavad uued rakud epidermise põhjakihist pinnale 3–4 nädalaga, siis vananedes võtab see aega 5–6 nädalat ning surnud rakud ei irdu piisavalt kiiresti. Seetõttu muutub naha toon tuhmiks.

Dermas aeglustub fibroblastide paljunemine, seetõttu väheneb kollageeni ja elastiini tootmine. Naha elastsus langeb ja tekivad kortsud. Ka pigmendirakkude hulk väheneb, allesjäänud rakud aga suurenevad, mis annab nahale pigmentatsiooni ebaühtluse.

Millal ja miks peaks kandma näol SPFkreemi?

Päikese eest peaks end rohkem kaitsma just valge rassi esindajad, eriti need, kellel kevadel tedretähed ninale tekivad. Päikesekaitsefaktoriga (SPF) kreemi tuleks kanda näole umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. SPF-ga kreemi peaksid kindlasti kasutama need inimesed, kel olnud nahavähk või mõni vähieelne seisund (aktiiniline keratoos), kui esineb päikeseallergia, pigmentatsioonihäire või mõni muu tõsine päikesega ägenev haigus (näiteks süsteemne lupus). Ka siis, kui päikeselisel perioodil on vajalik võtta mõningaid ravimeid (Doxycycline, Tetracycline, Roaccutane jne).

Mille järgi valida endale igapäevast SPF-kaitsega näokreemi? Milliseid omadusi silmas pidada?

Kui juba igapäevaselt näokreemi kasutada, siis võiks tõesti sellest ka mingi kasu ka olla. Eelistatud on SPF-kaitsega kreemid. Kreemi valik on väga subjektiivne tegevus ning kreemi valitakse emotsiooni ajel, nii välimuse, konsistentsi kui ka hinna alusel. Enamasti leiab iga inimene endale meeldivaima toote, mida jääb regulaarselt kasutama. Seetõttu ei saa seda otsust kellegi eest ära teha.

Soovitav oleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendit – peaks olema märge, et on nii UVA- kui ka UVB-kaitse, vähemalt SPF 30-50. Dermatoveneroloog Pille Konno  toonitab aga, et parim kaitse päikese eest on siiski vari, riietus või äärega peakate.

Millised ilmnenud märgid peaksid muutma inimese ettevaatlikuks? Millised on varajased päikesepõletuse märgid nahal?

Päikesepõletuse tunnuseks on punane ja tulitav nahk,  tekkida võivad ka turse ja villikesed. Pille Konno  rõhutab, et kui inimesel nahk päikese käes punaseks muutub, on see ilmne märk sellest, et tuleks varju minna ja otsese päikese käes viibimine lõpetada.

Nahk kahjustub enim piirkondades, mis on päikesele rohkem avatud ja riietega katmata. Mida suurem on olnud elu jooksul saadud UVK kogudoos ehk mida rohkem kordi on nahk pruuniks läinud, seda rohkem tekib rakkude DNA kahjustusi ja mutatsioone nahas ning seda suurem on nahavähi tekke oht. Lapseeas saadud päikesepõletused ja aeg-ajalt intensiivse päevitamise episoodid soodustavad melanoomi teket.

Kuidas päikesepõletust leevendada?

Kui põletus on aga juba tekkinud soovitab dr Konno esimese asjana päikese käest ära minna, et mitte UVK doosi enam suurendada. Edasi tuleks nahka jahutada, kas nahale pihustatava veega või teha niiskeid, jahedaid mähiseid füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl – umbes 0,5 liitrile veele 1 teelusikatäis soola lisades). Tsinksalv leevendab olukorda samuti. Raskematel juhtudel tuleb pöörduda kindlasti nahaarstile ning kasutada juba retseptiravimeid.

Milline on sinu naha päikesetaluvus?

Et teada saada, millise päikesekaitsefaktoriga kreem on just sinu nahale sobivaim ning kaua võid kreemita viibida päikese käes, tuleks teha nahadiagnostika. Päikesetaluvust saab kindlaks määrata BENU Apteekides, kus koostatakse isiklik kosmeetikaraport. Selle käigus mõõdetakse spetsiaalse aparaadi abil ka naha melaniinisisaldust, mis näitab ära ohutu päikese käes viibimise aja ning annab soovituse päikesekaitsefaktorile. Lisaks saab diagnostika käigus infot naha niiskustaseme, rasususe ja elastsuse kohta.

Lisa kommentaar