Kõik kolm on juba arvestatava loomingulise kogemusega ning aktiivsed noored kunstnikud kes tänaseks päevaks on osalenud juba mitmetel näitustel, õppinud välismaal, neile on omistatud stipendiume ja nii mõnegi töid võib leida nii muuseumi kui ka erakogudest.

Jõgis kirjeldab oma tööd kui ühe lahkumineku lugu, mis on tema hüvastijätt Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnaga. Selleks on valminud 7 teost. Need kõik käsitlevad teemasid mis aeg-ajalt on muutnud autori nimetatud armastust Kunstiakadeemia vastu õnnetuks.

Need kõige teravamate äärtega killud on saanud nimeks:

1. vaikimine/vaigistamine

2. perfektsionism

3. ohverdused

4. ühekordsus

5. lõputu ootus

6. õnn ilmaütlevas käändes

7. seisak

Magistritöö avalik kaitsmine toimub 29.mail kell 15.30.

Näituse avamine 30. 05. kell 16.00.

Kaleviste: “Mind on alati võlunud puuvõrade graafika – joonemängud suuremalt väiksemale, võrgustik, mis tekib okste põimumisest…

Üleminekuajad – ühelt aastaajalt teisele. Jää pragunemine? sulaootus… väljasulamine… pung… Loomingulises projektis mängin oma muljete ja emotsioonidega. Mängukaaslasteks minu töödes on krakleeglasuurid – praolised võrgustikud – mis tekivad töödele nii vahetult pärast ahjust välja võtmist kui ka päevade, nädalate ning isegi aastate pärast. Juuspeen võrgustik täieneb silmale nähtamatult ja ühel hetkel märkame, et objekti pinda kattev joonis on muutunud. Seeläbi on pidevas muutumises kogu minu loominguline projekt.”

Kaupo Holmberg KATEDRAAL

Holmberg: “Taandades kultuurist tulenevad religioosed sümbolid ja detailid lihtsustub katedraal materiaalse ja immateriaalse kokkupuute paigaks. Sarnaselt võivad hägustuda piirid tasapinnalise ja ruumilise vahel, kui proovida erinevaid dimensioone optiliste illusioonidega segada. Ruum tasapinnal, see on igapäevane paradoks mida näeme plakatitel ja ekraanidel. Kuid kas on võimalik ka vastupidine – tasapind ruumis?”

Näituse avamine 9.06. kell 18.00