Femmaaž

Femmaaž on kummardus viiele naisele, kes tegid omal ajal tantsus soolodega revolutsioone. Ja kui mitte revolutsioone, siis vähemalt midagi sellist, mis raputas senist arusaama tantsust ja tantsu üle mõtlemist üldiselt. „Femmaaž“ on justkui retrospektiiv, aga siiski mitte, sest me ei tsiteeri soolosid üks-ühele, vaid teeme neist lähtuvalt ja nende põhjalt, impulsina, valmis endi omad.

femmaz Femmaaž

 

Sõltumatu Tantsu Laval teevad kummarduse Mary Wigmani, Yvonne Raineri, Lucinda Childsi, La Ribot ja Debora Hay poole tänased eesti tantsijad-koreograafid Sveta Grigorjeva, Madleen Teetsov-Faulkner, Mari Mägi ja Joanna Kalm.

„Femmaaž“ ei sündinud üleöö. Sveta Grigorjeva kandis seda mõtet kaua kaasas enne, kui lavastus reaalseks sai. Viimase saja aasta jooksul lõid olulisemad, revolutsioonilisemad soolotükid tantsus naised, esimene tuntud tantsu uuendaja, vabastaja oli naine: Isadora Duncan (1877-1927). „Femmaaž“ on kummardus 20. sajandi suurte naisloojate-koreograafide tööle. Isadora Duncani jalajälgedes astusid paljud tantsurevolutsionäärid – 20. sajandi alguses, ja lõpuks läbi postmodernse ajajärgu. Tänases tantsus leiamegi kesksel kohal üksiku koreograafi-tantsija. „Femmaaž“ on viibe me eeskäijatele ja kummardus suurtele naistest kunstnikele-loojatele!

Sveta Grigorjeva on aktiivne nii koreograafi, luuletaja kui etenduskunstnikuna. Tema PREMIERE programmi raames esietendunud debüütlavastus „sõp rus est“ märgiti Eesti sõltumatu tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal. Lavastanud nii soolo- kui grupilavastusi. Viimase lavastuse “Carmina Trash” eest nomineeriti Eesti teatri aastaauhinnale tantsu kategoorias. Carmina Trash rolli kaudu avaldab arvamusartikleid, kus tõstatab küsimusi kunsti tegemise võimalustest ja räägib aktiivselt kaasa Eesti etenduskunsti maastikul toimuvas. Avaldanud luulet Värskes Rõhus, Vikerkaares ja 2013. aasta sügisel andnud välja oma luulekogu “kes kardab sveta grigorjevat?”.

“Femmaaži” tantsitakse Sõltumatu Tantsu Laval veel 15., 16., 29. ja 30. märtsil ning 5. ja 6. aprillil. Piletiinfo Piletilevist või kohapeal.

29. ja 30. märtsil etendustele järgneb loeng, vestlus – modernismist postmodernismi, kus keskendume sellele, milliste protsesside tulemusena jõuti eelmise sajandi teises pooles modernismist postmodernismi ja arutleme, kuidas on 20. sajandi kultuurivoolude areng mõjutanud meie tänast mõtlemist ja arusaamist kunstist. Vestlust viib läbi teatriteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse magistrant Liisi Aibel, kes on avaldanud teatri- ja kunstikriitikat enamikes suuremates Eesti päeva- ja kultuurilehtedes.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar