Nähtamatult nähtav jõud

Kuni 4. detsembrini saab Stockholmis Fotografiska fotomuuseumis (fotografiska.eu) hüpata ajakapslisse ja teha tiiru muusikaajaloo neljas viimases dekaadis, mille on lõuendile püüdnud kultusfotograaf Anton Corbijn. 1-2-3-4” on näitus hääbuvast ajastust, kui kunsti ja muusika jumalus oli looming, mitte mammona.

anton

Foto: Anton Corbijn

Hollandi fotograafi Anton Corbijni (61) retk foto ja muusika imedemaale sai alguse 40 aastat tagasi. Ta on tuntud kui mees, kes vormis paljudest maailmakuulsatest muusikutest need ikoonilised kujud, kellena neid praegu tuntakse.

Corbijni loomingust kumab põlevat kirge ja jäägitut pühendumist loomise ning loomingu vastu, mida tänapäeva muusika- ja fotomaailmas harva leidub. Tema pildid on ausad, isiklikud ja julged, vastukaaluks lavastatud ja veatutele taiestele, mida modernne meedia ja meelelahutustööstus kummardavad.

„Ma tahan pildistada inimesi, kelle puhul näen ja tunnen, et nad panevad enda loomingusse kõik, mis neil on anda. Asi pole kuulsuses, asi on tundes, et looming on nende elus kõige tähtsam,” on suurmeister öelnud.

„1-2-3-4” toob fotonäljase publiku ette sellised legendid ja vastuolulised kujud nagu Rolling Stones, Courtney Love, Nirvana, Johnny Cash, Siouxsie Sioux, Metallica, Kate Bush, Joni Mitchell, Kim Wilde, Nick Cave, Bruce Springsteen ja LL Cool J. Välja on pandud üle 400 foto ja eksponaadi.

Lugematud muusikamaailma tipud nimetavad Corbijni muusikatööstuse ajaloo mõistes sama oluliseks kui mehi ja naisi, keda tema fotosilm on jäädvustanud. Näiteks U2 ning hiljuti oma 26. sünnipäeva tähistanud Briti kultuskooslus Depeche Mode kutsuvad Anton Corbijni enda nähtamatuks, aga äärmiselt oluliseks bändiliikmeks. Nimetus kõlab uhkelt, kuid õigustatult: on ju hollandlane aastaid, isegi aastakümneid olnud vastutav nende visuaalse identiteedi eest.

dm

Foto: Anton Corbijn

„Minu sahtlites on nii palju negatiive, pilte, mida keegi pole kunagi näinud. Kui ma neile mõtlen, siis neid justkui ei eksisteerigi. Näitusele jõudnud fotodel on teatud igihaljas nurk,” kommenteeris Corbijn valikut. Seega ei ole „1-2-3-4” näitus parimate piltidest, see on väljapanek fotodest, mis ei aegu kunagi.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar