Söestunud ehteloss

Haapsalus Evald Okase muuseumis (Karja 24) saab näha ehteid rühmituse õhuLoss viimaste aastate loomingust. Tegemist on 23. ehtelossiga viimase 16 aasta jooksul. Oma töödega astuvad üles ehtekunstnikud Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits ja Villu Plink. Kokku on kuuelt kunstnikult näitusel vaatamiseks ligi 80 ehet.

Eve Margus Villems 727x1024 Söestunud ehteloss

Eve Margus- Villems, rinnanõel. Merevaik, gabro, valge kuld.

Kunstikriitikud on kirjeldanud õhuLossi loomingut kui segadusseajavat fenomeni, aegruumis hõljuvat mänglevat nähtust. Kunstnike ehtematerjalid on sageli ebaharilikud, teoste väärtus seisneb vaatajat valvsaks tegevas sisendusjõus.

„Illusioon on täielik, viies hetkeks justkui antiiktempli varemeile. Sambad segunevad ja põimuvad kihiliseks, voolavaks aurumassiiviks. Tekib tunne justkui kõnniks pilves. Übritsev ruum on nii lähedal, et kaob, jäävad ainult mõtted. Hetk ja valgus murravad läbi, päike tõuseb ja loss kaob.” (Lembit-Kaur Stööri mõtisklus raamatust „õhuLoss/Castle in the Air. Jewellery from Estonia”).

Kadri+Mälk 1024x682 Söestunud ehteloss

Kadri Mälk, ehisnõel. Hõbe, oma juuksed, spinell.

ÕhuLoss on rahvusvaheliselt tunnustatumaid Eesti ehtekunstnike kooslusi, olles 16 aasta jooksul esinenud oma loominguga paljudes näitusepaikades – Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Ungaris, Hiinas, Iisraelis, Itaalias ja Prantsusmaal. Evald Okase muuseumis toimuv näitus on õhuLossile kolmas ülesastumine Eestis. Varem on rühmitusel olnud näitused 2001. aastal Rakveres ja 2011. aastal Tallinnas.

„Ehe on iseenesest kõige väiksem ja kompaktsem kunstimeedium. Kui arhitektuur, urbanistlik, on kõige suurem, siis ehe on kõige väiksem. Ta annab võimaluse keskenduda ja kontsentreeruda väga väiksesse mõõtkavasse,” selgitas õhuLossi liige Tanel Veenre.

Tanel Veenre 733x1024 Söestunud ehteloss

Tanel Veenre, kaelaehe. Rekonstrueeritud oonüks, hõbe ja puit.

Seekordsel näitusel on õhuLossi jaoks tavapärasest erinev kujundus. Koostöös arhitektidest vendade Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stööriga sündinud mõtteks oli eksponeerida ehteid põletatud puidust loodud keskkonnas. Sellega on saavutatud atmosfäär, mis peaks jätma vaatajale mulje söestunud lossist.

„Tuli mingi elemendina tundus päris hea, nagu vastukeel õhuLossi õhulisusele. Me oleme alati oma kujundustes olnud pigem lendlevad ja kerged ja heledad. Tumedust kergel kujul esitada tundus väga kihvt väljakutse,” rääkis Veenre.

Näitus on avatud kuni 6. septembrini.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar