Uks teistesse dimensioonidesse

Kumu kunstimuuseumis saab veel kuni pühapäevani, 7. juunini vaadata Rootsi sensatsioonilise kunstniku Hilma af Klinti näitust. Stockholmi Moderna Museeti koostatud näitus „Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer” on kõige suurem ja põhjalikum väljapanek kunstnikust, keda võib pidada Rootsi kunstiajaloo suureks üllatajaks. Mitmed näitusel eksponeeritud tööd jõuavad publiku ette esmakordselt.

hilma af klint oma ateljees u. 1895 Uks teistesse dimensioonidesse

Fotol Hilma af Klint oma ateljees

Näituse kuraatori Iris Müller-Westermanni sõnul jääb Hilma af Klintist mulje kui väga põhjalikust, teadlikust ja analüütilisest kunstnikust, kes järgis julgelt oma visioone. Af Klinti teosed, mille hulgast leiab nii loodusvormidest orgaaniliselt väljakasvanud kui ka puhtgeomeetrilist abstraktset keelt, on rikkalikud, erinevatest sümbolitest tulvil süsteemid. „Sümbolid Hilma af Klinti töödel on kui uksed teise maailma, mille iga siseneja avab omal moel,” lisas Müller-Westermann.

suured figuurmaalid hak042 Uks teistesse dimensioonidesse

Fotol: Suur figuurmaalid. Nr.5

Hilma af Klinti teosed on suureformaadilised, abstraktsed ja radikaalsete värvidega salapärased süsteemid, mis jäid aga paljudeks aastakümneteks saladuseks. Abstraktseid teoseid ei soovinud kunstnik oma eluajal avalikult näidata. Unikaalsed vaimsuse avarusi avastavad tööd pühendas Hilma af Klint tuleviku vaatajale.

taisiga hak108 Uks teistesse dimensioonidesse

Fotol: Kümme suurimat. Nr.7

Vilen Künnapu iseloomustab näitust, mida ta Helsingis vaatamas käis, sõnadega: „Tegemist on sensitiivse varamodernismiga, mis oma olemuselt on väga positiivne, hiiglasliku energeetikaga suure kujundi kunst. Tänasel päeval, kus elu kõikides valdkondades toimuvad suured muudatused, on selline näitus väga aktuaalne.”

Hilma af Klint (1862–1944) oli üks väheseid naiskunstnikke oma ajas, kes julges kulgeda avastamata radadel. Stockholmi Kuninglikus Kunstiakadeemias saadud hariduse baasil maalis af Klint loomingu algusaastatel naturalistlikke maastikke ja portreesid, kuid huvitus seejärel aina enam vaimsetest liikumistest, eriti spiritualismist, teosoofiast ja antroposoofiast. Tema käsitluse kõikehõlmavaks eesmärgiks saab inimkonna ja universumi seostest arusaamise laiendamine ning duaalse, nähtava maailma ülese ühtsuse näitamine. Aastatel 1906–1915 maalib af Klint oma loomingu keskse tsükli „Templimaalid”, kuhu kuulub kokku 193 teost. Perifeerse Rootsi kunstnikuna, eemal tolleaegsetest kunstimetropolidest, lõi Hilma af Klint oma töödega kõige varasemad tähised abstraktse kunsti ajaloos – aastaid varem kui selle saavutuse pioneerideks peetavad Vassili Kandinsky, Kazimir Malevitš, Piet Mondrian ja František Kupka. Erinevalt teistest hoidis af Klint oma loomingut enda eluajal salajas, tundes, et publik ei ole võimeline teda mõistma.

luik hak149 Uks teistesse dimensioonidesse

Fotol: Luik. Nr.1

Lisaks Moderna Museeti välja antud mahukale ingliskeelsele kataloogile kaasneb näitusega eestikeelne Hilma af Klinti loomingut tutvustav brošüür. Hilma af Klinti teoste kummastav olemus on ligitõmbav ja vaimustav paljudele – seda on näidanud ka väljapaneku suur populaarsus eelnevates näitusepaikades: Stockholmi Moderna Museetis, Berliini Hamburger Bahnhofis, Picasso Muuseumis Málagas, Louisiana Moodsa Kunsti Muuseumis ja Helsingi Taidehallis. Hilma af Klinti tööd esinesid nüüdiskunsti kontekstis ka viimasel Veneetsia biennaalil.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar