Volditud maailm

Mikkeli muuseumis on avatud näitus „Volditud maailm. Lehvikud Eesti Kunstimuuseumi kogudest”.

t2_ekm48179_vr01444_tundmatu_lehvik_eda9358

Lehvik. Jaapan, 1850-1900

Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuulub üle 30 esemest koosnev mitmekesine ajalooliste lehvikute kogu, milles on esindatud need 18.–20. sajandi esimese poole olulised moeaksessuaarid Lääne-Euroopast, Venemaalt, aga ka Hiinast ja Jaapanist. Peamiselt kingitustena muuseumisse jõudnud lehvikute väljapanek jätkab Mikkeli muuseumi Eesti erakogusid tutvustavate näituste sarja.

1111

Lehvik “Bacchus ja Veenus”. Prantsusmaa, 18. sajand

Lehvik on unikaalne ese, mis ühendab endas nii kunstilise, tseremoniaalse kui ka praktilise külje. Näitus annab ülevaate, milliseid erinevaid kaunistustehnikaid ja materjale (näiteks elevandiluu, pärlmutter, hõbe- ja kuldpanused, email, juveelid, tüll, suled) on aegade jooksul kasutatud lehviku valmistamisel. Lehviku dekoor järgib kaasaegseid stiilisuundumusi, asetades selle eseme niiviisi oma kohale kunstiajaloos. Kõige huvitavamad on aga lehvikule maalitud, tikitud ja nikerdatud stseenid – volditud maailm omaaegse seltskonnaelu, aga ka näiteks mütoloogia ning isegi poliitika teemadel. Näitusel eksponeeritud lehvikuteemalised maali-, graafika- ja tarbekunstiteosed aitavad selgitada lehvikute kasutamise konteksti ning kohta kommeteajaloos.

1122

Leinalehvik. Prantsusmaa, 1820.-1830. aastad

Näitusega kaasneb kataloog, mis esmakordselt annab täieliku ülevaate Eesti Kunstimuuseumi lehvikukogust, aga ka lehvikute ajaloost Euroopas ja Kaug-Idas 18.–20. sajandil. Riikliku Ermitaaži lehvikuajaloo spetsialist Julia Plotnikova on Eesti Kunstimuuseumi kataloogi jaoks kirjutanud artikli lehvikute traditsioonist Venemaal. Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut konservaator Heige Peets käsitleb lehvikute kahjustuste ja restaureerimise teemat.

Näitus „Volditud maailm. Lehvikud Eesti Kunstimuuseumi kogudest” jääb avatuks 11. oktoobrini 2015.

Erakogudest pärit lehvikud on muuseumile üle andnud Ilse Karring, Aita Jõgi ja Leida Paalberg, kellele muuseum on tänulik nende annetuste eest.

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar