Uus trend sisekujundusmaailmas olevat see, et raamatuid ostetakse koju mitte nende sisu, vaid kaanevärvi järgi. Siis olevat hea riiulisse tekitada soovitud värvi taust. Uskumatu!
Õnneks leidub jätkuvalt ka neid inimesi, kes valivad raamatu sisu, mitte välise vormi järgi. Nelipühakuu lõpus korraldas Femme järjekordse eksperimendi ja otsis selle tarvis julgeid naisi, kes oleksid valmis paljastama uudishimulikele pilkudele oma lugemisvara.
Lubage tutvustada - naised, kes loevad: Erle, Natalie, Aili, Johanna ja Karin!
Küsisime nende käest viis küsimust:
1) Mis raamatut praegu loed?
2) Miks valisid lugemiseks just selle raamatu?
3) Milliseid raamatuid tavaliselt loed?
4) Milline on Sinu lugemisharjumus?
5) us ja millal tavaliselt loed?
Erle
Loen praegu Peeter Sauteri lühiromaani "Beibi bluu". Valisin selle just seetõttu, et tegu ei ole liiga mahuka teosega, sest kogemus näitab, et liiga palju raamatuid jääb pooleli voodi kõrvale lebama. Raamatuid ei vali ma kindla kategooria järgi, täitsa kuidas kunagi satuvad nad mu öökapile. Kui mingi huvitava raamatu kätte saan, siis loen kogu aeg ja igal pool, kaasa arvatud vannis.
Natalie
Hetkel olen avanud juba järgmiste raamatute kaaned, kuid pildil olen Epp Petrone raamatuga "Roheliseks kasvamine". See, kuidas nimetatud raamat minuni jõudis, näib äärmiselt fataalsena. Aega oli vähe ning pidin raamatupoe kinkekaardid realiseerima. Poe äpardusest tingituna vahetasin varem valitud kirjatüki selle teose vastu. Esimest korda raamatuga alustades ei teadnud, kui inforohke ning pealkirja vääriva kirjatükiga tegu on. Peale teist korda lugemist sai teos endale staažika välimuse, üle lehekülje on nurgad hiirekõrvadeks murtud ja tekstist palju joonitud.
Sel suvel olen pühendunud keskkonna- ja loodusteemalistele raamatutele, elulooraamatutele ja erinevate autorite kogutud teostele.
Loen iga päev vähemalt peatüki. Mul on harjumus lugeda ka mitut raamatut korraga, vahetevahel jääb ühe raamatu kahe lugemiskorra vahele paar päeva, teine kord ei pane teost lõpetamata käest.
Aili
Hetkel loen Paulo Coelho raamatut "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" .
Olen juba päris mitu aastat lugenud Paulo Coelho teoseid. Coelho sai mulle keskkooliajal armsaks ja siis jäin tema juurde pikemalt peatuma. Coelho kuulsaim teos on ilmselt "Alkeemik", mida olen proovinud lugeda, kuid mis ei ole õnnestunud; sellega on vist nii, et igal asjal on oma aeg ja koht. Coelhot on lihtne lugeda, mulle meeldib väga. Soovitan kõigil lugeda Coelho "11 minutit", pärast muigate.
Päris palju loen ma Coelhot, aga kui Coelhot kätte ei satu või on teos läbi, loen natuke naistekaid. Hiljuti sain läbi Kerttu Rakke "Küpsiseparadiisi". Samuti meeldivad mulle A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" ning "Kõrboja peremees".
Raamatuid loen siis, kui isu peale tuleb või kui keegi soovitab midagi head. Loen igal pool, kuid õhtuti enne magamaminekut voodis ei loe, seda tegin ainult siis, kui koolis oli vaja midagi kiiresti läbi lugeda. Aga muidu päeval loen vahel lõuna ajal tööl või bussis, rannas - kus iganes. Kord lugesin koju jalutades ka, kuna mingi väga põnev koht oli.
