Moemaailma Coco on meile kõigile hästi teada. Nüüd on aga aeg teha tutvust ka muusikataeva Cocoga, kuna I Blame Coco lauljatar Coco Sumner (22) maandub oma bändiga juba sel nädalal Eestimaa pinnal, et anda Greenfestil üks kaasakiskuv kontsert.

Madala tämbriga britt on juba mitu aastat oma tsipa melanhoolsete meloodiate ja boheemlaslike biitidega loorbereid lõiganud ning seda täiesti iseseisvalt ilma kuulsate esivanemate – Stingi ja Trudie Styleri – abita. "Stingi tütre staatus ei ole mulle ühtegi ust avanud. Minu isal ei ole minu karjääriga midagi pistmist," on Eliot Paulina alias Coco Independenti veergudel väitnud. "Ma ei ole sellega hoobelnud ega kavatse seda ka teha. Ma ei taha, et inimesed näeksid minus ainult kuulsa isa tütart. Selline seisukoht viitaks, et olen täiskohaga peotüdruk, kes teeb muusikat vabal ajal. Enam valemat arusaama ei saaks ollagi: ise hakkama saamine moodustab olulise osa minu enesehinnangust ja olemusest," on südikas neiu märkinud.
Kuigi Coco on oma muusikas ja elus iseseisev, on ta öelnud, et isa kiidab tema meloodiad ja lüürika heaks. Isegi, kui need pärinevad eri maailmadest: "Kuigi mul on isaga sarnane hääletämber, elavad meie muusikad erinevates universumites. Ma ei kavatse mitte kunagi oma isaga duetti laulda. See on üks kindel asi siin ilmas."
Oma esimesed akordid õppis Toskaanas sündinud Coco juba üheksaselt. "Mängisin Sex Pistolsi muusikat. Olin kiire õppija. Olen alati olnud rohkem punk kui hipi. Mulle meeldis mõte mässamisest," on laulja öelnud. Omi lugusid hakkas vaikselt mässav muusik kirjutama varases teismeeas.
Muusika oli introvertsele Cocole kuni viimase ajani osa tema privaatsest maailmast: noodid, rütmid ja taktid moodustasid Coco väikese saladuse. "Kui olin noorem, kirjutasin salaja laule. Ma ei rääkinud neist ega esitanud neid kunagi kellelegi. See oli minu isiklik maailm, kuhu armastasin reaalsuse eest põgeneda. Mulle tundub, et kõik peale muusika teeb mind närviliseks. Loomingulises võtmes on ebakindlusest mulle aga kasu. Et midagi luua, pean olema muust ilmast isoleeritud. Tundma veidi hirmu. Laulude kirjutamine tekitab minus stressi. Olen harilikult ülinärviline ja rabistav. Oleksin nagu kurjast vaimust vaevatud. Lugude loomine on minu viis ennast väljendada, kuna olen sotsiaalsetes olukordades väga abitu. Olen vaikne ja häbelik, normaalse vestluse pidamine ei tule mul hästi välja. Muusika annab mulle jõudu oma kestast natuke välja tulla," on laulja sõnanud, lisades, et kinnise iseloomu osas on nad isaga sarnased.






