Esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Novembris käivitub esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvormi pilootprojekt Disainering by Stuudio 213. Piloot kestab kõigest kaks kuud – seda aasta piduderohkeimal perioodil, jõulu-eelsest ajast uue aastani (5. november-5. jaanuar).

Disainer Carol Ott  Foto Marin Sild 2 Esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Foto: Marin Sild. Cärol Oti looming

“Disaineringi kaudu on võimalik laenutada valitud Eesti moedisainerite tipp-loomingut. Kahtlemata oleks tore kanda nendel vähestel pidulikel sündmustel aastas miskit erakordset, kuid paraku pole see alati kõige nutikam valik. On tõenäoline, et see riideese jääbki kappi järgmist sündmust ootama, samas kui tegelikult võiks sellest rõõmu tunda järgmine kandja. Selleks oleme kokku toonud erinevate Eesti moedisainerite pidulikud õhturõivad, mida saab limiteeritud ajaks laenutada” selgitab Disaineringi eestvedaja ning asutaja Anna Viik.

“Otsustasime pilootprojekti raames välja selgitada, kas selline teenus pakub eestlastele huvi ning kas seda reaalselt ka kasutataks. Valisime piloodi läbiviimiseks peamiseks platvormiks Instagrami, sest oma rõhuga visuaalidel ning laia kasutajaskonnaga tundus, et jõuame kõige paremini piloodi eesmärgini. Meie jaoks on oluline, et valikus on lai valik kureeritud Eesti moedisaini ning tuua inimesteni võimalus toetada kodumaist loomingut, panustades ühtlasi ka kestlikku tarbimiskultuuri.” täiendab kaasasutaja Anna-Liisa Talts.

Anna Viik Foto Mardo Männimägi min 1017x1024 Esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Foto: Mardo Männimägi

Laenutusteenuse broneerimine ja arveldamine toimub onlines ning rõivastele saab minna järgi kas ise Stuudio 213-e Põhjala tehasesse või tellida postiga koju. Disaineringi postipartneriks on DPD, kelle teenus on 100% süsinikuneutraalne ning rõivad on pakendatud korduvkasutatavatesse karpidesse. “Tänu online ostude populaarsemaks muutumisega nii veebipoodidest kui ka nt. Facebooki kogukonna lehtedelt, julgeme arvata, et postiteenuse pakkumisega jõuame ka erinevatesse Eesti paikadesse, mitte ainult Tallinna inimesteni.” lisab Anna-Liisa.

“Tootevalikust leidub ka seni müügilettidelt puudunud “show-piece”, mida maailmas eksisteerib vaid üks eksamplar. Loodame näha loojate ja kandjate vahelist sümbioosi, kus mõlemad osapooled avaldavad üksteise suhtes austust, kandes hoolt, et rõivaesemest saaksid rõõmu tunda võimalikult paljud inimesed ning et see saaks täita oma peamist eesmärki: olla kantud” selgitab Anna Viik.

Otsus platvormi katsetada tuli Stuudio 213 asutajatel küllaltki kiiresti, sest olles Eesti rõivatööstuses tegutsevate inimestega pidevas diskussioonis teemal “kuidas moevaldkonda paremale trajektoorile suunata”, on läbivaks märksõnaks alati olnud “koostöö”. Samuti on laenutusplatvormid end ka mujal maailmas tõestanud, et see on toimiv mudel.

Moetööstuse hetkeseisukord pole kiita – tegemist on peaaegu täielikult lineaarse tööstusega, kuhu pannakse sisse tohutul hulgal mitte-taastuvaid ressursse, millest valmistatakse tihti kaheldatavatel väärtustel rõivaid, mida kasutatakse väga vähe aega ning mis lõpetavad täiesti korralikus seisus lihtsalt prügimäel. Ellen McArthur Foundationi uuring väidab, et igal aastal läheb kaduma ligi 500 miljardi USA dollari suuruses väärtust raisku tänu rõivaste ebaefektiivsele tootmisele, kasutamisele ning ümbertöötlemisele. Rõivatööstus on vastutav 1.2 miljardi tCO2e (tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi) kasvuhoonegaaside tekkimise eest, mis on rohkem, kui lennu- ja laevakaubandus kokku toodab. Samuti kasutatakse mürgiseid aineid kangaste töötlemiseks, mis suures enamuses lõpetavad tootmisriikide elanike vahetus keskkonnas. Sünteetilised kangad eritavad pesemisel mikrokiude, mis lõpetavad meie ookeanides – ligi 16 korda suuremas koguses, kui seda teeb nt kosmeetikatööstus. Uuringud viitavad vaid selliste trendide kasvu, vaatamata inimeste teadlikkuse kasvamisest ning muutuse nõudmisele.

Karl Korsar Foto Krõõt Tarkmeel min 776x1024 Esimene Eesti moedisainerite loomingu laenutusplatvorm

Foto: Krõõt Tarkmeel

Ehkki Eesti moetööstuse panus keskkonna kahjulikkusele on maailma mastaabis võrdlemisi väike, saame teadlike tarbijatena siiski teha häid valikuid. “Projektiperioodi lõpuks loodame, et oleme kogunud piisavalt tagasisidet teenuse kohta, et ideaalis hakata ehitama platvormi suuremas mahus, kus pakume laiemat suurusevahemikku, pakume lisateenuseid, nn. kohendamine figuurile sobivaks ning muidugi alustame enda rakenduse arendamist, et ei peaks kasutama kolmanda osapoole platvormi.”

Stuudio 213 on ringmajandusel toimiv avatud õmblustöökoda, mis on mõeldud kõikidele õmblushuvilistele ning keskkonnasäästlikele mõtlejatele. See on koht, kus saab kasvatada teadlikkust rõivatööstuse telgitagustest, osaleda töötubades, kasutada täisvarustuses õmblusparki, luua õmblusklubis tekstiili- ja rõivatooteid, soetada uuele ringile läinud kangaid ning kasutada rõivaparandusteenust. Eesmärk on tutvustada kogukonnale ringmajanduse põhiprintsiipe ning olla abiks nende juurutamisel oma igapäevaellu. Kuula ka Arvamusfestival 2022 diskussiooni teemal “Milline on moe- ja rõivatööstuse hind?” , mille paneeli kuulusid lisaks Stuudio 213 esindajale Yoko Alender, Liis Tiisvelt (Illimor), Tiia Plamus (TalTech vanemlektor ). Kureeris Mayri Tiido ning arutelu korraldas Fashion Revolution Eesti.

Disaineringi kasutaja Instagramis – @disainering (link: www.instagram.com/disainering) “request to follow” juba täna. Profiil avalikustatakse 5. novembril, kui toimub ka lansseerimispidu Stuudio 213-s (Marati 5, Põhjala Tehas, Tallinn), kuhu on oodatud kõik teenusest huvitatud ning kus saab tutvuda ka tootevalikuga. Kui oled disainer ning tahaksid piloodiga liituda, siis anna sellest märku disainering@stuudio213.ee

Lisa kommentaar