Arst-resident dermatoloogia erialal Kristi Tiimann soovitab suvise nahahoolduse juures pöörata erilist tähelepanu naha ja selle mikrobioomi hellitamisele, et vältida sügise saabumisel tekkivat nahakuivust ja lõhenemist.

Kristi Tiimann

Meie naha peamine ülesanne on kaitsefunktsioon, seda nii mehaanilise barjäärina kui ka immuunsüsteemi osana. Naha mikrobioom koosneb esiteks naha enda komponentidest nagu karvad, näärmed, närvilõpmed ja poorid, aga ka seal elutsevatest mikroorganismidest nagu bakterid, viirused ja seened. „Naha mikrobioom on omaette ökosüsteem, mis aitab tasakaalus hoida nahabarjääri, selle happesust ja mikrofloora kooslust“ räägib Kristi Tiimann, arst-resident dermatoloogia erialal.

Mis mõjutab naha mikrobioomi?

Naha mikrobioomi terviklikkust mõjutavad nii sisemised kui ka välised tegurid. Välise tegurina on suurima mõjuga pesemine. Naha loomulik pind on kergelt happeline ehk pH on 4,0-6,0. Üldjuhul on seebid aga aluselised ja nende pH on 10-11. Liigsel kasutamisel tekitavad aluselised seebid naha pealmises kihis ehk sarvkihis struktuurseid muutusi. Aluseline pH tekitab nahabarjääris olevate valkude turset ja lipiidide kihi ioniseerumist, seetõttu võib puhastusvahend sügavamale nahakihtidesse jõuda, mis omakorda põhjustab naha ärritust, sügelust ja ka kuivust.

Kristi Tiimann soovitab pesemiseks kasutada õrnu pesuvahendeid, mille toimeainete hulka kuuluvad ka nahabarjääri taastavad toimeaineid, nagu näiteks dekspantenool. Eelistada võiks tooteid, mille pH tase on 5. „Happelisem keskkond aitab kaasa nahabarjääri uuenemisele. Seega võiks valida veidi happelisi pesuvahendeid. Peale pesemist tuleks nahka õrnalt patsutades kuivatada ja seejärel kreemiga niisutada. Üks võimalus on pesemisel kasutada dušiõli. Sobiva pesuvahendi leidmiseks tasub nõu küsida näiteks apteekrilt,“ soovitab dr Tiimann.

Nahk vajab hoolitsust ja kaitset aastaringselt

Naha eest on vaja hoolitseda aastaringselt. Suvisel ajal võiks eelistada vee baasil kreeme, talvel õli baasil kreeme. Kindlasti tuleb aastaringselt kaitsta nahka päiksekiirguse eest, sest  UV-kiirgus on nahakasvajate riskitegur ja kiirendab naha vananemise protsessi.

Toitu mitmekülgselt – tervisliku ja mitmekülgse toitumisega tagame selle, et naha uuenemiseks vajalikud vitamiinid ja mikrotoitained toetavad naha mikrobioomi.

Joo piisavalt vett – naha elastsuse ja mikrobioomi terviklikkuse säilitamiseks tuleb tarbida mõõdukas koguses vett. Suvel higistamisega vedeliku vajadus suureneb.

Puhka – see, kui hästi me magame mõjutab tervet organismi üldiselt ja ka seda, kuidas ja kui palju me toitume. Uuringud on näidanud, et üleväsinud inimene haarab tõenäolisemalt rasvase ja süsivesikuterohke kiirtoidu järele, kuid hästi väljapuhanuna teeme tervislikumaid valikuid. Üleväsimus põhjustab stressi tervele organismile, sealhulgas nahale.

Väldi päikesepõletust – ära unusta SPF päikesekaitsekreemi või katteriietust, sest päikesepõletus kahjustab otseselt nahabarjääri, on nahakasvajate riskifaktor ja kiirendab naha vananemist.

Hoolitse oma naha eest – kasuta pesemiseks vahendeid, mille toimeained aitavad säilitada ja taastada nahabarjääri. Vali toode, mille pH on 5 ehk lähedane naha loomulikule keskkonnale, näiteks Eucerin pH5 sarja dušiõli. Peale puhastamist niisuta nahka ja kui võimalik, siis väldi naha traumeerimist liiga sagedase pesemisega või jõulise kuivatamisega.