Eesti moe avangard

23. oktoobrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010”, mis võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud.

Britt Samoson foto Kristina Kuzemko  767x1024 Eesti moe avangard

Britt Samoson. Fotod: Kristina Kuzemko


“Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu teravas kontrastis praeguse, paljuski müügile ja seeriatootmisele orienteeritud Eesti moedisainiga,” ütleb kuraator Anne Vetik, kes valis näitusele 19 kodumaise disaineri ja brändi loomingu, mis seda perioodi kõige paremini iseloomustavad. “Ühtpidi ammutati tol perioodil kindlasti endasse Lääne suure moe trende, kuid neid töödeldi läbi väga spetsiifilise prisma, mida praegu Eesti moes kohtab harva. Rõivaste kaudu väljendati ennast kui kunstnikke, mitte ei toodetud rõivaid, et neid müüa.”

Eesti moekunstnikud ei lähtunud tol kümnendil fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Oluline platvorm, mis innustas kunstnikke tegutsema, pakkus lavalist väljundit ja ahvatlevaid auhindu, oli klubikultuuri eestvedajate Helen Mahmastoli ja Kuno Tehva algatatud moekonkurss SuperNoova, mis aastatel 1998–2008 oli Eesti moeelu käivitavaks mootoriks. Žüriis oli alati koht ka väliskülalistele ning arvestatavad rahalised auhinnad andsid võitjaile võimaluse keskenduda loomingule. ERKI Moeshow elas nullindatel läbi Jaanika Terasmaa eestvedamisel võimsa renessansi, võimaldades moe- ja tekstiilitudengitel teha esimesi samme avalikul laval, koguda tuntust, leida enda ostjaid ja kandjaid. Eesti Kunstiakadeemia projekt HULA lubas proovida kätt seeriamoe tootmises ja brändiloomes, seejuures liigseid piiranguid seadmata.

Aldo Jäavsoo ja Antonio foto Kristina Kuzemko 767x1024 Eesti moe avangard

Aldo Järvsoo  ja Antonio

Näitusele jõudnud valik on vaid murdosa Eesti disainerite neil aastatel sündinud loomingust. Eelkõige oli valiku aluseks avangardsus, kunstipärasus ja uuenduslikkus, kunstniku soov ja võime murda lahti klassikalisest ilu- ja rõivanägemusest, luua või tuua Eestisse uutmoodi esteetikat ja julgus mängida endaloodud, mitte konventsionaalsete reeglite järgi.

Kuraator Anne Vetik leiab, et seda perioodi kokku võtva näituse loomine on Eesti kultuurile oluline: “Oluline sellepärast, et mood paraku ei jõua tihti muuseumisse, kuigi tegemist on kunstialaga, mis kirjeldab meie ühiskonda väga täpselt. Seetõttu on oluline moetoodangut dokumenteerida ja koguda samamoodi, nagu toimetame muude disaini- ja kunstiartefaktidega.”

Anu Samarüütel 2000 foto Ardo Ran Varres 739x1024 Eesti moe avangard

Anu Samarüütel

Näitusega kaasneb kooliõpilastele suunatud haridusprogramm ning vestlustest ja loengutest koosnev publikuprogramm, kus esinevad näitusel osalevad disainerid.

28. oktoobril algusega kell 17.30 on näitusel Anne Vetiku kuraatorituur.

Näitusel on väljas 19 disaineri looming: Liisi Eesmaa, Jaanus Orgussaar, Aldo Järvsoo, Anu Samarüütel-Long, HULA, Tanel Veenre, Kirill Safonov, Vassilissa Danavir, Maru Metspalu (Maru), Ivo Nikkolo, Karolin Kuusik / Tallinn Dolls, Marie Kõljalg, Aivar „Antonio“ Lätt (Anjeand), Kris Lemsalu, Britt Samoson, Triinu Pungits, Kätlin Kaljuvee, Ester Kannelmäe ja Rauno Pello.

Näitus jääb avatuks 23. jaanuarini 2022. ETDM on avatud:
K kell 11-18
N kell 11-20
R-P kell 11-18

Lisainfot näituse ja publikuprogrammi kohta leiab leheküljelt.

Lisa kommentaar