Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakond avab näituse „Vähem loba, rohkem tegusid!“

Täna, 25. aprillil avatakse Tartu Ülikooli muuseumis Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) tekstiiliosakonna gobeläänide näitus „Vähem loba, rohkem tegusid!“ Näitus kuulub TKK tekstiiliosakonna 20. tegevusaastat tähistavate ürituste sarja.

Maarja Leola Vähem loba, rohkem tegusid 2011_foto Malev Toom

Foto: Maarja Leola “Vähem loba, rohkem tegusid” 2011, foto: Malev Toom

TKK tekstiiliosakond valis näitusel eksponeeritavad gobeläänid, lähtudes TÜ muuseumis avatavast näitusest „PEA ASI: maailm õlgadel“, mille eesmärk on kutsuda mõtlema selle üle, kuidas tajume maailma ja kuidas näeb maailm meid.

TKK tekstiiliosakonna tudengite gobeläänide näitus „Vähem loba, rohkem tegusid!“ tutvustab gobelääne, millel on kujutatud inimest. Iga töö juures on rõhk erineval aspektil: kord on tähelepanu täisfiguuril, vahel aga detailidel. Gobeläänil kujutatu on vahend oma loo rääkimiseks – igas töös peitub sõnum, mida autor vaatajaga jagab.

Näituse pealkirjaks on tekstiiliosakonna sümboliks kujunenud Maarja Leola gobelääni pealkiri. Projekti „Avatud Ateljee – TKK tekstiiliosakond 20“ raames on nimetatud teos eksponeeritud galeriis Noorus.

Näitusel eksponeeritud Eva Mustoneni gobelääni peategelaseks on kleit kui sümboolne kehakate ja isiklik rõivaese. Teose valmimise protsessis oli kesksel kohal mälestuste kleidi taasloomine ja seejärel selle detailne jäädvustamine gobeläänvaibas.

Katre Piho keskendub oma töös silmadele ja läbi pilgu tekkivale dialoogile. Triinu Pungitsa gobelään kujutab Marilyn Monroe ikoonportreed. Liis Pihliku naisfiguurist hoovab rahu ja enesekindlust ning Leeda Otsa töös vastandub hääbuv ilu hetkeemotsioonile.
Sootuks intiimsema hetke on tabanud Marju Nurk fotorealistlikul tööl „Meints ja mina“, mis meenutab lähedast suhet ja turvatunnet erinevate põlvkondade kaudu. Triin Paumeri gobeläänil „Jõhvi linna rahvas“ on jäädvustatud emotsionaalse koosluse moodustanud karakteersed tüübid. Heike Sepa töö on näide TKK tekstiiliosakonna metoodilisest fondist – detailideni läbikomponeeritud peenekoeline gobelään, millel on kujutatud mitmekihiline emotsionaalne portree.

Riin Palumetsa teos „Viva. Kleidid, mida ei pea valima“ on sündinud naiste suitsetamisega seonduvate vastuoluliste emotsioonide mõjul. Autor jälgis suitsetamisega seonduvat ümbritsevas keskkonnas ja uuris naiste suitsetamise kajastumist meedias. Sellest ajendatuna on valminud kleidid, mille rõhutatult naiselik siluett kohtub peenekoelises gobelääntehnikas lähivaatega suitsetamisest kahjustatud sisemusele.

Näitusel esindatud tööd moodustavad kontraste ja sarnasusi pakkuva koosluse. Nendesse süvenedes võib avastada mitmeid taustakihistusi. Kindlasti jääb küsimus, kas kujutatu põhjal jõuab kõikide tööde mõistmiseni. Inimkeha on fassaad ja samas kaitsekiht, milles on varjul vaevuaimatavaid süvahoovusi.

Näitusel osalevad: Katre Piho, Triinu Pungits, Liis Pihlik, Leeda Ots, Eva Mustonen, Triin Paumer, Riin Palumets, Marju Nurk, Heike Sepp.

Näitus on avatud TÜ muuseumi Toomkiriku Morgensterni saalis (Lossi 25, Tartu) 30. maini.

Näitus on osa projekti „Avatud Ateljee – TKK tekstiiliosakond 20“ ürituste sarjast. Vt teisi üritusi siin

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar