Täiskäigul elades

Novembrikuu saabumine ei tähenda ilmtingimata pimedaid igavaid õhtuid. 16. novembril toimus Femme salongiõhtu omapärases tornmajas asuvas Mamas Pride Tattoo stuudios, mille looja ja omanik Kaili Aavik kutsus osalejaid osa saama enda põnevast elust ning tegemistest.

mamaspride_1

Foto: Fotoraat

Salongiõhtul võttis kunstiharidusega autoentusiastist tätoveerija fookusesse enda elufilosoofia ja kõneles kõigest sellest, mis teda elus inspireerib: julguse ja piiride avardumine, tätoveeringute kujundamine ning autode ehitamine. Oma karjääritee loomisel on Kaili lähtunud peamiselt iseenda soovidest, hoolimata sellest, et tema valikud ei pruukinud olla alati kõige tavapärasemad või kindlustunnet tekitavamad. Ületades iseenda hirme ja kõhklusi, on ta jõudnud praeguseks eluetappi, kus ta tunneb ennast õnneliku inimesena.

„Ma lähen iga päev rõõmuga tööle. Kunstiga on võimalik ära elada siis, kui teed oma asja ja oled selles hea, veel parem kui asendamatu,” kinnitab ta veendunult.

Tee seda, mis on Sinu jaoks lihtne ja loomulik

Juba 12-aastaselt tekkinud huvi tätoveerimismaailma vastu on kujunenud Kaili kireks ja elukutsumuseks. Kaheksa aastat tagasi loodud stuudios Mamas Pride Tattoo tegutseb peale tema veel kolm noort ja säravat tattoo-meistrit. Klientidel on võimalik enne tutvuda stuudios tegutsevate kunstnike loominguga ja leida enda jaoks sobivaim idee teostaja. Kaili väärtustab kõrgelt enda partnereid ja kinnitab, et vahel pole otseselt traditsioonilist kunstiharidust vajagi, et ennast selles valdkonnas teostada. Mõnel juhul võib see isegi tegutsemisjulgust ja loomisvabadust piirata. Tehnilised oskused on õpitavad ja arendatavad, üldine kunstiline tunnetus ja inimeste vaheline loomulik klapp pigem mitte. Igal ühel on enda isiklik teekond – Kaili ise sai tätoveerimise pisiku just kunstikoolist. Sellest perioodist innustust saanuna algas aktiivne iseõppimine ja oma oskuste arendamine. Enda plussiks peab kunsti õppinud naine oskust realistlikke asju hästi joonistada.

„Iga minu juurde tööle ja õppima tulnud inimene on endaga kaasa toonud midagi uut. Nad kõik on oma näoga, stiili ja käekirjaga, luues oma tööga just sellise salongi ja teenuse, mida väärtustatakse ning kuhu tahetakse tulla,” nendib kogenud tätoveerija veendunult.

Planeeritud hingekunst

Kaili näeb enda isikliku missioonina tuua inimestele lähemale tattoo-kunsti tõeline väärtus, selle juurde kuuluv salapära ja müstika. Laiemas plaanis on tätoveerimine lühiajaline ja kaduv kunstivorm, kuid sellel on vaieldamatult tugev mõju inimese eneseteadvusele ja hingele. Seetõttu püüabki Kaili oma tööga ja pühendumisega avardada inimeste üldist suhtumist sellesse kunstilisse eneseväljendusvormi. Põneva elusaatusega naise enda jalad ja käed on kaetud mitme erilise tähelepanu äratava tätoveeringuga.

mamaspride_2

Foto: Fotoraat

Siinkohal tuleb mainida, et ta lasi oma esimese tattoo teha alles 18-aastaselt ja sellest järgmine sündis mitmeid aastaid hiljem.

Tunnustatud tattoo-kunstniku sõnul on inimese nahk tema jaoks justkui lõuend, millele luuakse ainukordne kunstiteos. Kaili sõnul ei saa ta ennast sundida looma midagi, mille puhul tal „pirn põlema” ei lähe. Enne tätoveerimist toimub alati vestlus, mille käigus õpitakse teineteist tundma ja arutatakse läbi terve protsess. Ühises koostöös tuuakse välja kliendis peituvad emotsioonid ja mõtted, mis alguses paberile visandatakse. Tätoveerimine on intiimne töö, mille meister on justkui psühholoog, kes empaatiliselt püüab mõista sügavamal tasandil inimese tegelikke vajadusi ja soove, et luua just temale õige ja tähendusrikas töö.

19 aastat inimeste nahale tikkimist on tattoo-meistrile õpetanud ausust ja otsekohesust. Kuna inimeste soovid on seinast seina ja tegemist on eluaegse otsusega, siis on tätoveerija kogemustele tuginedes oluline olla oma klientidega alati aus. Üldiselt eelistab kunstnik teha n-ö suuri, väljakutseid esitatavaid töid, mis pole mõjutatud hetketrendidest, ja paneb inimestele südamele, et emotsioonide ajendil tehtud töid kiputakse hiljem kahetsema. Kaili sõnul on läbimõtlematult tehtud ja sisutühi tätoveering justkui häiriv plekk nahal, mille eemaldamine on äärmiselt valulik ning aeganõudev. Samuti on vaja ka läbi mõelda see, mida ja kuhu tahetakse teha. Samal ajal innustab ta inimesi mitte liialt muretsema ja mõtlema, kas teha tätoveering või mitte. Elu on selleks liiga lühike ja julgelt oma elu elamine on ehk ainuke asi, mida me päriselt saame enda heaks teha.

Tätoveering võib muuta inimese elu ühe päevaga. Kui otsus on põhjalikult läbi mõeldud, siis annab see talle hämmastavalt positiivse laengu. Oma töös on kogenud meister olnud tunnistajaks väga valusatele, ilusatele, kordumatutele ja erilistele lugudele, mida ta on endas läbi elanud ja ausas koostöös kunstiks muutnud. Lahkuminek on kindlasti üks elusündmustest, mis ka sellisel juhul, kui tegemist on olnud kahepoolse otsusega, kõigutab senist harjumuspärast elukorraldust ja hingeseisundit. Sellisel juhul on tätoveering justkui ainus meeltega tajutav asi, mis on muutumatu ja püsiv – midagi sellist, mida keegi teine ei saa inimeselt ära võtta. Emotsioon paneb asjad liikuma ja protsessi käima, lõpetades sellega ka omal moel teatud eluetapi.

DSC_1818_small

Foto: Siiri Kumari

Peale selle, et Kaili on üdini loominguline inimene, on tegemist ka tõelise autofänniga, kes ei karda autode juures ise kätt õliseks teha, kuigi mootorit ta remontida ei oska. Seevastu autode värvimine, juppideks võtmine ja mõned lihtsamad kruvimised käivad tema käes lihtsalt ning naudinguga. Siinkohal kuulub tänu andeka naise isale, kes julgustas teda noorena oma garaažis vabalt toimetama. Samuti armastab ta oma maalidel kujutada autosid (eriti unikaalseid vanakooli mudeleid) terviklikult või tuues esile üksikuid detaile. Need tööd kingib kunstnik hea meelega enda sõpradele ja tuttavatele.

Tõeline kunst puudutab

Kaili on inimene, kes tegutseb julgelt elu ja ennast väärtustades. Ta leiab, et pole mõtet, kas hirmust või millestki muust tingituna, võidelda jõuga vastu asjadele, mis panevad meid sädelema. Enda igapäevaelu on võimalik elada esteetilist naudingut ja elevust tundes – miks valida keskpärane tee, kui on võimalik teha midagi ägedat. Igav virelemine ja keskpärasus väsitab, seetõttu otsib noor naine võnkeid ja värelust nii automaailmast, inimestest, kunstist kui ka söögikultuurist. Enda vaimu torkimine ja rõõmu tundmine väikestest asjadest aitavad päriselt elada ja tunda end elavana. „Mis see nüüd siis oli?” hetked on just need, mis raputavad tardumusest ja annavad energiat.

000001111

Foto: Karoli Niilus

Kunstnikuna imetleb Kaili kõike seda, mis on loodud geniaalselt ja südamega, mitte lihtsalt kohatäiteks. Tõeline kunst peab puudutama ja tekitama emotsioone. Viimase aja eredama kultuurilise elamusena toob Kaili esile teatri NO99 etenduse „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”. Loomeinimesena puudutas see teda sügavalt ja pani mõtlema ka iseenda tegemiste peale – kui palju me suudame endast anda ja kas sellest piisab? Kellele sellest peaks piisama? Inimese ja kunstnikuna tunnetame teravalt enda suutlikkuse piire. Dialoog iseenda sees on siin loomulik ja pidev. Oluline on iga päev tegutseda ja nautida ning lasta lahti kõhklustest ja hirmudest. Just siis, kui selleks on õige aeg.

„Mulle näiteks ei meeldinud sinine värv. Kuni tellisin teadlikult sinise ülipehme sulediivani ja mõistsin, et sinine on OK värv,” kinnitab kunstnik rahulikult.

Kaili tegemistega saab ennast kursis hoida stuudio FB leheküljel.

6. detsembril toimub juba uus salongiõhtu ning siis külaliseks mitmekülgne Helene Vetik. Meie tegemistega kursis olemiseks ja oma mõtete jagamiseks on Sul võimalik liituda Facebookis loodud Salongiõhtud kogukonnaga.

Lisa kommentaar