Monokroomne jumalus

„Tegelikult kohtusin ma fotograafiaga juhuslikult. Ma ostsin endale pisikese kaamera ning sõitsin puhkusele, kus hakkasin tegema pilte oma sõpradest. Ju mul siis oli silma,ˮ on Herb Ritts, üks eelmise sajandi lõpu ikoonilisemaid elustiilifotograafe oma edu kommenteerinud. Näitus mehe mõjusatest fotodest, kus modellidel oli võimalus paljastada oma tõeline mina, on eksponeeritud Stockholmis Fotografiska muuseumis.

Nii meistri kuulsaid töid kajastav kui ka seninägematuid pilte tutvustav väljapanek „In Full Lightsˮ on avatud Stockholmi mainekas fotomuuseumis. See on liigutav kogumik, mis hõlmab endas piiridega mängivaid teoseid, kus esiplaanil on mehelikud vormid ja naiselik jõud, sensualsus ning elegantne erootika. Neis on peidus graafiliselt perfektne esteetika, mis oli aluseks Rittsi isikliku glamuurse universumi tekkele. Ta armastas inimesi ning tema pildid on selle peegelduseks.

„Mulle on alati olnud meelepärane, võiks isegi öelda, et kaasasündinud armastus valguse, tekstuuri ja soojuse vastu. Mulle meeldivad suured lagendikud, ruumid ja pinnad nagu näiteks kõrbed, ookeanid ning monumentaalsed paigad, kus valgus ja tekstuurid saavad teha oma tööd,” on Ritts enda taieste tagamaid avanud.

Algus

Herb Ritts sündis 1952. aastal California kuuma päikese all. Ta kasvas ajal, mil kehakultus hakkas koguma jõudsalt hoogu, mängides tähtsat rolli ka tema hilisemas elus. Ritts õppis majandust ja kunstiajalugu, sai Bardi kolledžist majanduskraadi ning asus lõpuks tööle oma perekonna mööblifirmasse. Ta elas muretut elu ega mõelnud üleliia oma tulevikule.

Siis aga muutus kõik. Kord läks Herb koos oma sõbra Richard Gere’iga kõrbesse autoga tiirutama. Sellel reisil jäädvustas Ritts mõned kaadrid oma higisest sõbrast Richardist, kes valges maikas ‒ sigarett provokatiivselt huulte vahel ‒ vahetas ühes San Bernardino garaažis autol rehve. Pärast seda ei läinud enam kaua, kui Herb Ritts hakkas saama pildistamispakkumisi mainekatelt moeajakirjadelt.

Edu

Seitsmekümnendate lõpul ning kaheksakümnendate alguses lihvis Ritts oma esteetikat ning kogus kuulsust kui staaride fotograaf. 1985. aastal jõudsid ta pildid esimest korda näitusele, pärast mida sai mehe karjäär kandvad tiivad. Toimusid grandioossed pildistamised Harper’s Bazaarile, Vogue’ile, Elle’ile, Vanity Fairile ning Rolling Stone’ile. Alguse said koostööprojektid Madonna, Michael Jacksoni, Jennifer Lopezi ja Chris Isaakiga. Samuti olid Rittsist vaimustuses sellised prestiižsed moemärgid nagu Donna Karan, Calvin Klein, Versace, Giorgio Armani, Chanel, Lancôme, Revlon ja Cartier.

Herb Ritts oskas ühendada kunsti, moodi ning reklaami nii mõjuvalt, et see muutus tema edu pandiks. Ta ei peljanud nihutada piire. Tema piltidel leidub küll klassikalisi poose, kuid alati on ka midagi üllatavat ‒ valgus, varjud, värvid, pinge… Isegi väikesed kiiksud on täielikus harmoonias pildi meeleoluga, mille eesmärk on olla meeldejääv ning üllatav. Olla ilus ja nauditav. Olla aus.

Rittsi eluküünal kustus aastal 2002 kopsupõletiku tagajärjel, kuid tema pildid elavad ja inspireerivad edasi. Näitust mehe erilistest töödest saab näha Fotografiska muuseumis 15. märtsini 2015.

Lisa kommentaar