Näitus suvitamisest ja puhkamisest

Paide Muusika- ja Teatrimaja galeriis avatakse 2. augustil Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“, mis annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses.

Suvila Laulasmaal Näitus suvitamisest ja puhkamisest

Kunstnikele Ago ja Helge Pihelgale kuulunud suvila Laulasmaal. Arhitekt Uno Tölpus, 1961Foto: Tõnu Tunnel

Arhitektuuriajaloolaste Epp Lankotsi ja Triin Ojari kureeritud näituse tähelepanu keskpunktis on nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavad olnud asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, lastelaagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Näitusega kaasnevast raamatust leiab lisaks Triin Ojari ja Epp Lankotsi põhjalikele artiklitele suvilatest ja asutuse puhkebaasidest ka Mart Kalmu ülevaate sõdadevahelise Eesti puhkearhitektuurist ning Tiina Tammeti artikli puhkemaastikest ja aiakujundusest.

“Eestimaa südamest, Järvamaalt on näitusel teiste seas Paide Piimatoodete Kombinaadi puhkebaas Rae külas, mis ehitati ümber vanadest Kalda talu hoonetest. Samas lähedal asus Paide EPT Saunametsa puhkebaas, rajatud samuti vanale talukohale,” tutvustab Triin Ojari.

Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.

Salmistu Tööstusprojekti baas 1024x659 Näitus suvitamisest ja puhkamisest

Tööstusprojektile kuulunud puhkebaas Salmistus. Arhitekt Kalju Valdre, 1969 Foto: Enno Raag

Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellijast võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos. Triin Ojari sõnul kogesid nad suvilateemat uurides ja näitust koostades suvilaomanike sooja ja lugupidavat suhtumist sellesse väikesesse, nappide olude kiuste parimal viisil ehitatud majja, kus nii hoone kui ka aia juures on näha inimeste ilumeelt ja isetegemise rõõmu. „Suvilas kohtuvad perekondlikud lood ja mälestused tööst, puhkusest ja pidudest. Nii tähistab mänguline suvilaarhitektuur nõukogude argielu helgemat poolt,“ ütleb Ojari.

Suvila-näituse ja raamatu eest pälvisid Triin Ojari ja Epp Lankots Eesti Vabariigi 2020. aasta kultuuripreemia. Raamat „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ on valitud Eesti 2020. aasta 25 kauneima raamatu sekka, teos pälvis ka maailma kaunimate raamatute võistlusel pronksmedali.

Näitus on Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18) on avatud kuni 30. septembrini. Kohapeal saab osta ka näitusega kaasnevat raamatut.

Näituse kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari
Graafiline kujundaja: Laura Pappa
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ernst Kesa fond, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Lisa kommentaar
Lisa kommentaar